Miks bioplast ei ole lahendus

Toidu kaasaostmine või kojutellimine on äärmiselt mugav lahendus tänasesse kiire elutempoga maailma. Kes on kunagi Wolti või Bolti tellinud, teab, et prügikast on pärast söömist hetkega täis. Väga paljud toitlustuskohad on viimasel ajal tavalise vahtplasti asemel hakanud kasutama bioplastist ühekordseid toidukarpe. Teatavasti keelustatakse vahtplastist toidukarbid Euroopa Liidus selle aasta juulist. Restoranid otsivad lahendusi ja inimeste süümepiinad vähenevad, kui nad “keskkonnasõbraliku” biolaguneva pakendi valivad. Kas biolagunevad pakendid on üldse mingi lahendus või on tegemist rohepesuga?

 

Bioplast, biolagunev plast või komposteeritav plast?

Need sõnad aetakse tihti sassi ja siinkohal selgitan lühidalt nende mõistete tähendust.

Nagu jooniselt hästi näha, siis plastid jagunevad biopõhisteks ja naftapõhisteks.
Biopõhiseid plaste on selliseid, mis ei biolagune ja tekitavad sarnaselt tavaplastile mikroplasti. Veel on olemas biolagunevad bioplastid, mis lagunevad vees või mullas, aga ainult kindlates tingimustes. Nt merevesi on liiga külm, et biolagunev plast seal laguneda saaks ja seetõttu hulbib biolagunev mere pinnas koos tavaplastiga.
Bioplast saab olla ka komposteeritav. Üldjuhul vajab komposteeritav plast kindlaid tingimusi ehk tööstuslikku kompostimist. Harvemad on sellised komposteeritavad plastid, mida saab kodus kompostida. Sellised on märgistatud OK Compost Home märgisega.

Kui rääkida restoranidest ja toidu kaasamüügist, siis on ka siin enamik toidukohti hakanud kasutama”keskkonnasõbralikumaid” biopõhiseid toidukarpe. Siin on aga mitu probleemi.

1. Nagu juba mainitud, siis üldjuhul biopõhised plastid kodukompostis ei komposteeru. Komposteeruvad tooted, millel on märgis OK Compost Home. Mina sellist märgist veel Eestis kohanud ei ole.

2. Üldjuhul on meie restoranides kasutusel olevate karpide peal kirjas “commercially compostable where accepted”. See tähendab, et lagunemiseks on vaja karpi komposteerida tööstuslikus kompostris. Sellist võimekust Eestil kahjuks ei ole. Kui karbil midagi kirjas ei ole, siis on ka pigem tõenäoline, et kodukomposteris see karp mullaks ei muutu.

3. Biolagunevaks plastiks kutsutakse ka naftast tehtud plaste, lisandite abil on võimalik ka lagunema sundida. Selliseid plaste nimetatakse oksülagunevateks. Kile ja plastesemed küll lagunevad tükikesteks, aga jäävad mulda mikroplastina. Tegemist ei ole siiski ei biopõhise ega biolaguneva plastiga. See on praeguseks osutunud selgeks rohepesu näiteks, mistõttu oksülagunev plast on otsustatud EL-is keelata alates aastast 2021. Alates 3.07.2021 ei tohi selliseid tooteid enam EL turule lasta.

4. Isegi, kui kasutame komposteeritavaid plaste, tekib küsimus, kas on õige kasutada väärtuslikku maad “plasti kasvatamiseks”Olukorras, kus pool inimkonda nälgib. Lisaks pärineb bioplastide tooraine suures osas intensiivpõllumajandusest, mis vähendab liigirikkust, soodustab kõrbestumist, muldade ammendumist jne. Kuna tegemist ei ole toiduks kasutatava toorainega, siis ei piirata ka taimemürkide kasutamist toormaterjalide kasvatamisel. Mõned biopõhised plastid, näiteks PLA, on valmistatud geneetiliselt muundatud maisist (GM) ja see on keskkonnale koormav.

5. Bioplasti ümbertöötlemine saab olla võimalik ainult siis, kui me bioplastid muust prügist eraldi kogume ja kui meil on olemas kompostimise võimekus. Tänasel hetkel pole Eestis kumbagi. Praegu ei ole mitte üheski Eesti prügisorteerimise juhises kirjas, kuhu tuleks bioplastist pakend visata, kas bio, olme-või pakendiprügisse. Kuna Eestis toimib prügisorteerimine tootjavastutuse põhiselt, siis seaduse järgi võib bioplastistist pakendi visata pakendiprügisse. SamasRagn-Sells soovitab biopakendi visata olmeprügisse, sest isegi kui see visata bioprügisse, sõelutakse see biojäätmete hulgast välja ja saadetakse põletusse. Lihtsalt, kui me biolaguneva pakendi bio- või pakendijäätmete hulka viskame, siis on sorteerimisjaamas seda sealt kulukam ja aeganõudvam uuesti välja sorteerida. Põletusse või ladestamisele jõuab biolagunev pakend nii ehk naa.

6. Ei tasu arvata, et kompostitav plast lõpuks kuskil nagunii ära kõduneb. Kompostimisse suunamata jäänud kompostitav plast ei lagune ei looduses ega ka prügilas. Hiljuti kirjutas Novaator Plymothi Ülikooli uuringust Suurbritannias, kus toodi välja, et ka pärast kolm aastat mullas ja vees olemist oli biolagunev kott endiselt ühes tükis ning võimeline kaupu kandma.

7. Prügilasse ladustatud kompostitav plast aga ka tavalised toidujäätmed prügilas ei lagune, sest selleks ei ole seal piisavalt hapniku. Lagunemise asemel eraldavad biojäätmed, sh bioplast atmosfääri tugevat kasvuhoonegaasi metaani.

8. Climate Impact Forecasti andmetel on bioplasti CO2 jalajälg praktiliselt võrdväärne n-ö tavaplastiga.

Seda kõike kokku võttes on selge, et ühekordne pakend, mis tahes materjalist ei saa olla lahendus!

Õnneks on sellest ka kõrgemal tasemel aru saadud ja Eestis tehakse hetkel korralikku lobitööd, et hiljemalt 31.detsember 2023 lahtise toidu või joogi müüja (nt restoran, bensiinijaam, toidupood) peaks pakkuma tarbijale võimalust toitu/jooki kaasa osta müüja poolt pakutavasse korduskasutuspakendisse.Hiljemalt 31.detsember 2025 peaks eelnevalt nimetatud pakendiettevõtja täielikult üle minema korduskasutuspakenditele.

RingKarp võimaldab toidukohtadel toitu kaasa müüa ja kliendil toitu kaasa osta prügivabalt. Seega panustavad nii toidumüüjad kui ka ostjad ühiselt pakendireostuse vähendamisse.

Kas paneme karbid ringlema?:)