Korduma kippuvad küsimused

Kui palju ringkarp maksab?

See on TASUTA. Toitu tellides maksad karbi eest 10€ ja topsi eest 5€. Saad endale väga ilusad ja korduskasutatavad tooted kasvõi kogu eluks. Selle ostuga kaasneb aga üks eriti äge boonus. Saad kogu raha tagasi või uue toote vastu, kui karbi/topsi mistahes RingKarbiga liitunud toidumüüjale tagastad.

Miks on ringkarbi hind 10€ ja ringtopsi hind 5€?

RingKarbi tooted on väärtuslikud ja 10€/5€ on piisav motivatsioon need tagasi tuua. See omakorda tagab, et karbid ja topsid oleksid päriselt ka ringluses ja korduskasutuses.

Kas ma saan ringkarbis ka toitu koju tellida?

Praegusel hetkel saad toidu koju tellida restoranist, kellel on oma kullerteenus. Sellisel juhul saad ka eelmised karbid kullerile tagasi anda. RingKarbi võrgustikus on hetkel restoran Brasserie 11, kellel on oma kullerteenus. Teiste toidukohtade puhul saad investeerida enda liikumisharjumustesse ning toidule ise järele minna. Nii toetad ka oma lemmikrestorani, sest kulleritasu jääb siis toidukohale. Et aga RingKarpi veelgi mugavamaks teha, siis töötame selle nimel, et ka kullerfirmad kampa saada.

Kuhu ma ringkarbi tagastada saan?

Ükskõik millisele RingKarbiga liitunud toidukohale või restorani enda kullerile. Võrgustik laieneb pidevalt. Vaata liitunud toidukohti siit.

Millal ma ringkarbi tagastama pean?

Ükskõik millal.

Miks teil ei ole karpide tagastamiseks masinat?

Sellel on 2 põhjust.

Esiteks on meie jaoks väga oluline, et meie tegevuse keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike. Kasutame ära toidukohtade juba olemasoleva võimekuse karpe pesta. Tänu sellele jääb ära igapäevane karpide transport kogumiskastidest pesujaama, pesujaamast lattu ja siis jälle toidukohtadele. Lisaks ei ole vaja ressursse kulutada kogumiskastide tootmiseks, nende ülalpidamiseks.

Teiseks on meie süsteem selliselt kliendile mugavam, sest tagastada saab ükskõik millisele võrgustikus olevale toidukohale. Mida suurem on võrgustik, seda mugavam kliendile. Ja võrgustiku laiendamisega me ööd ja päevad tegelemegi:) Kuna me ei sõltu tagastusmasina asukohast, siis on ka kiirem laienemine võimalik.

Kas ma pean ringkarbi enne tagastamist ära pesema?

Ei pea. Restoran peseb karbid oma nõudepesumasinates üle nagunii, et tagada maksimaalne toiduohutus. 

Mis materjalist ringkarbid on? Kas need ikka sobivad toiduga kasutamiseks?

RingKarbi karbid koosnevad 70% ulatuses polübutüleen tereftalaadist, lühidalt PBT plastist ja 30% ulatuses klaasist. Karbid ei sisalda ohtlikke ftalaate ega teisi plasti pehmendajaid. Samuti ei ole meie karpides BPA-d ja karbi värv on toiduga kokkupuutel täiesti ohutu. Ringkarbid on ka veganitele sobivad, sest karbides ei ole kasutatud loomarasva.
RingKarbi kaaned koosnevad polüpropüleen ehk PP-plastikust. 
Ringtopsid on tehtud tritaanist, mis on väidetavalt ohutuim plast maailmas.
Ringkarbid ja -topsid on läbinud kõikvõimalikud ohutustestid tunnustatud laboris Šveitsis. Testid kinnitavad, et toiduga kokkupuutel on ringkarbid täiesti ohutud.

Ringkarbid on korduskasutatavad vähemalt 200 korda ja oma eluea lõpus ümbertöödeldavad, need on virnastatavad, neid võib kasutada mikrolaineahjus ja kuni 120 kraadini  tavalises ahjus, karpe võib pesta nõudepesumasinas, karpidesse võib panna kuuma toitu.

Miks plastist karbid?

Oleme kaalunud võimalike variantidena nii klaasi, roostevaba terast aga ka eestimaist pilliroogu. Klaas on liiga raske ja kergesti purunev, karastatud klaasi ümber ei töödelda. Roostevaba terast ei saa kasutada mikrolaineahjus ja on ka väga hea soojusjuhtivusega (kuuma suppi sisse valades võib näpud ära kõrvetada, toit jahtub kiiresti maha). Pilliroost karbid jt biomaterjalid ei ole ringluskarpideks piisavalt vastupidavad. 

Kus on teie karbid toodetud ja mis saab nendest nende eluea lõppedes?

Oleme väga rahul, et leidsime karpide tootja Euroopast! Ringkarbid on süsinikuneutraalselt toodetud Šveitsis. Kuna tegemist on toidule ohutu plastiga, siis on eesmärgiks need ümbertöödelda uuteks karpideks ja topsideks. Hetkel veel ei ole see seadusandluse tõttu võimalik ja praegu töödeldakse karbid ümber plastigraanuliteks, mida kasutatakse muudes valdkondades. 

Miks peaks toidumüüja RingKarbi võrgustikuga tahtma liituda?

  • Ringkarpide kasutamine on odavam, kui ühekordsete karpide kasutamine.
  • On olemas lahendus olukorrale, kus EL on keelustamas ühekordsete plastoodete, sh bioplastist toidukarpide kasutamist.
  • Uutest ja olemasolevatest klientidest tekib uus, keskkonnateadlikum kliendisegment. Klientidele läheb korda, et toidukoht panustab keskkonnahoidu.
  • Saab kaasamüügiks kliendile pakkuda toiduhügieeni standardile vastavat toidukarpi.
  • Kuulub RingKarbi võrgustikku ja saab õiguse osta ringkarpe ja -topse.
  • Klient saab ringkarpi võtta ja tagastada mistahes RingKarbi võrgustikuga liitunud toidukohas. See on kliendile mugav. Klient eelistab toidukohta, mis on võrgustikuga liitunud.
  • Tõuseb toitlustuskoha maine ringmajanduse ja keskkonnahoiu eestvedajana.

Kas korduskasutatav karp on ikka keskkonnasõbralikum? Selle tootmiseks kulub ju rohkem ressursse.

Tõsi, kui kasutada ringkarpi vaid üks kord, siis oleks see isegi suurema keskkonna jalajäljega, kui n-ö tavaline ühekordne plastkarp. Ringkarbid on aga korduskasutatavad kuni 200 korda. RingKarbi abil on võimalus ühe korduskasutatava toidukarbiga asendada 200 ühekordset toidukarpi. 4 aasta jooksul on keskmisel toidumüüjal võimalus asendada vajaminevad 192 000 ühekordset toidukarpi 1000 korduskasutatava toidukarbiga neid 200 korda ringlusesse saates. Seega, on toidumüüja valik, kas kulutada 1000 ühekordset karpi nädalas või 1000 ringkarpi 4 aastaga. Valides ringkarbid säästab toidumüüja 4 aastaga 21 596.83 kg/CO2. See on sama kui lennata 9 korda Tallinnast Argentiinasse.

Aga miks biolagunev karp ei sobi?

Tänasel hetkel ei ole Eestil võimekust biolagunevaid ja komposteeruvaid toidukarpe ümbertöödelda ja 90% juhtudest lõpetavad keskkonnasõbralikuna tunduvad pakendid segaolme jäätmete hulgas.  Kompostimisse suunamata jäänud kompostitav materjal ei lagune ei looduses ega ka prügilas. Prügilasse ladestatud kompostitav materjal ega ka tavalised toidujäätmed prügilas ei lagune, sest selleks ei ole seal piisavalt hapniku. Lagunemise asemel eraldavad biojäätmed, sh biopakendid atmosfääri tugevat kasvuhoonegaasi metaani.

Biolagunevate pakendite puhul kerkib ka eetilisuse küsimus. Kas on õige kasutada väärtuslikku maad "pakendi kasvatamiseks" olukorras, kus pool inimkonda nälgib. Lisaks pärineb biopakendite tooraine suures osas intensiivpõllumajandusest, mis vähendab liigirikkust, soodustab kõrbestumist, muldade ammendumist jne. Kuna tegemist ei ole toiduks kasutatava toorainega, siis ei piirata ka taimemürkide kasutamist toormaterjalide kasvatamisel. Mõned biopõhised plastid, näiteks PLA, on valmistatud geneetiliselt muundatud maisist (GM) ja see on keskkonnale koormav.

Miks me ikkagi ei võiks ühekorrapakendeid edasi kasutada?

Ühel keskmisel restoranil kulub nädalas üle 1000 ühekordse toidukarbi. See teeb aastas 48 000 karpi. Kui need ritta panna, siis on see pea 10 km! See on prügi, mida ümber ei töödelda ja mida toodab IGA aasta ÜKS restoran. Me sõnaotseses mõttes upume plastprügisse. Kui me tahame elamiskõlbuliku Maa ka enda lastele jätta, siis peame astuma väga kardinaalseid samme muutuste suunal.

Õnneks on sellest aru saanud ka kõrgemad institutsioonid. Euroopa Liidu ühekorraplasti direktiivi mõjusid saame juba tunda selle aasta juulis, kui turule ei ole enam lubatud lasta mitmeid ühekorraplaste, sh vahtplastist toidukarpe. Eesti kavandatav seaduse muudatus näeb ette, et 3. juuli 2022 peab ühekorrapakend maksma vähemalt 0,50€ ja see ei tohi olla toidu sisse peidetud, sh see peab olema eraldi väljatoodud. Lisaks peab 2024 aastal olema lahtise toidu müüjal pakkuda korduskasutuslahendus valmistoidu kaasa müümiseks. Aastaks 2026 peaks lahtise toidu müüja täielikult üle minema korduskasutuslahendustele.