Tänapäeva diiselmootoriga sõidukid on varustatud keerukate heitgaaside puhastussüsteemidega, mille üks kesksemaid komponente on tahmafilter ehk DPF (Diesel Particulate Filter). See seade on loodud püüdma kinni kahjulikke tahmaosakesi, mis tekivad kütuse põlemisel, vältides nende sattumist atmosfääri. Kuid nagu iga filter, täitub ka DPF aja jooksul jääkainetega. Selleks, et filter ei ummistuks ja mootor saaks vabalt hingata, viib auto läbi automaatse puhastusprotsessi, mida nimetatakse regenereerimiseks. Paljudele autoomanikele on aga segaseks jäänud, kui sageli see protsess toimub, mis seda käivitab ja miks mõnikord märgutuli armatuurlaual ikkagi põlema süttib.
Mis täpselt on DPF-filtri regenereerimine?
DPF-filtri regenereerimine on protsess, mille käigus filtri sees olevad kogunenud tahmaosakesed põletatakse kõrgel temperatuuril tuhaks. Tahm koosneb peamiselt süsinikust ja see tekib mootori mittetäieliku põlemise tagajärjel. Kui filter on jõudnud teatud täituvuse tasemeni, annab mootori juhtplokk (ECU) käsu tõsta heitgaaside temperatuuri, et tahm ära põletada. Tulemuseks on peen tuhk, mis läbib filtri hõlpsasti ja väljub summutist.
Regenereerimist on kahte peamist tüüpi: passiivne ja aktiivne. Passiivne regenereerimine toimub siis, kui sõiduk liigub maanteel ühtlase ja suurema kiirusega. Sellisel juhul on heitgaaside temperatuur piisavalt kõrge, et tahm põleks filtris pidevalt ja iseeneslikult ilma elektroonika sekkumiseta. Aktiivne regenereerimine seevastu on protsess, mida auto ise juhib, kui sõidutingimused ei ole passiivseks põlemiseks piisavad, näiteks linnasõidu puhul.
Kui tihti see protsess reaalselt toimub?
Ei ole olemas ühtset vastust, kui tihti DPF-filter põletusprotsessi läbi viib, kuna see sõltub otseselt sõidustiilist ja kasutustingimustest. Keskmiselt võib aktiivne regenereerimine toimuda iga 300–800 kilomeetri järel. Kui sõidate peamiselt pikki vahemaid maanteel, võib regenereerimine toimuda nii märkamatult, et te ei pruugi sellest arugi saada. Kui aga teie igapäevane marsruut piirdub vaid lühikeste linnasõitudega, võib auto proovida regenereerimist käivitada palju sagedamini, sest filter täitub kiiremini ja tingimused temperatuuri tõstmiseks on ebasoodsad.
Auto juhtplokk jälgib pidevalt rõhuerinevust filtri enne ja pärast osa. Kui rõhk on liiga kõrge, tähendab see, et filter on ummistumas. Seejärel aktiveeritakse süsteem. Kui aga auto suretatakse keset aktiivset regenereerimist pidevalt välja, võib see viia selleni, et protsess katkeb korduvalt. See on kõige sagedasem põhjus, miks DPF-süsteemid hakkavad probleeme tekitama ja nõuavad lõpuks professionaalset sekkumist.
Kuidas aru saada, et auto parasjagu regenereerib?
Kuigi autotootjad püüavad seda protsessi hoida võimalikult märkamatuna, on siiski mõningaid tunnuseid, mille järgi tähelepanelik juht võib aru saada, et auto viib läbi DPF-puhastust:
- Kõrgem tühikäigu pöörete arv: Mootor võib töötada tavapärasest veidi kõrgematel pööretel.
- Muutunud mootori hääl: Väljalaskeheli muutub jämedamaks või sügavamaks.
- Kõrvalised lõhnad: Auto alt võib tulla spetsiifilist põlemise lõhna, kuna filtri temperatuur tõuseb sageli üle 600 kraadi Celsiuse järgi.
- Start-Stop süsteemi väljalülitus: Automaatne mootori seiskamise funktsioon võib olla ajutiselt blokeeritud, kuna auto vajab protsessi lõpetamiseks töötavat mootorit.
- Kõrgem kütusekulu: Hetkeline kütusekulu tõuseb märgatavalt, kuna mootor pritsib lisakütust põlemiskambrisse, et heitgaaside temperatuuri tõsta.
Mida tähendab katkestatud regenereerimine auto jaoks?
Kõige suurem viga, mida diiselauto omanik saab teha, on regenereerimise korduv katkestamine. Kui näete, et auto tühikäigupöörded on tavapärasest kõrgemad, proovige võimalusel sõitu jätkata veel 10–15 minutit, kuni pöörete arv normaliseerub. Kui lülitate auto välja keset aktiivset põletusprotsessi, koguneb filtrisse rohkem tahma ja kütust, mis pole lõpuni põlenud.
Korduv katkestamine toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi:
- Õli lahjendumine kütusega: Aktiivse regenereerimise ajal pritsitakse silindritesse lisakütust. Kui protsess katkeb, võib osa sellest kütusest valguda kolvirõngaste vahelt karterisse, lahjendades mootoriõli. See halvendab õli määrdeomadusi ja võib viia mootori enneaegse kulumiseni.
- Filtri lõplik ummistumine: Kui filter on liiga täis, ei suuda auto enam ise regenereerimist käivitada ja armatuurlauale ilmub veateade. Sellisel juhul on vajalik juba sundregenereerimine töökojas või halvimal juhul filtri vahetus või professionaalne puhastus.
- Turbo ja andurite rikked: Kõrge vasturõhk väljalaskesüsteemis koormab turboülelaadurit ja võib rikkuda rõhuandureid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma pean DPF-filtri regenereerimiseks spetsiaalselt sõitma?
Kui auto on juba regenereerimist alustanud, siis on soovitav hoida pöörded üle 2000 p/min ja sõita ühtlase kiirusega, eelistatavalt maanteel, kuni protsess on lõppenud. See aitab mootoril saavutada vajaliku töötemperatuuri ja protsessi efektiivselt lõpetada.
Kas DPF-filtri eemaldamine on hea lahendus?
DPF-filtri eemaldamine või “väljakodeerimine” on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, ebaseaduslik. See muudab auto heitgaasinäitajad lubatust kõrgemaks ja teeb ülevaatuse läbimise keeruliseks või võimatuks. Samuti võib see kaasa tuua probleeme mootori juhtimisega, kuna ECU on programmeeritud töötama koos filtriga.
Miks minu auto DPF-i märgutuli ikka põleb?
Kui DPF-i märgutuli süttib kollaselt, tähendab see, et filter on liiga täis ja auto vajab teie abi selle puhastamiseks (tavaliselt pikaajaline sõit maanteel). Kui märgutuli muutub punaseks või lisandub mootori riket tähistav “check engine” tuli, on süsteem jõudnud punkti, kus iseseisev regenereerimine pole enam võimalik ja peate pöörduma teenindusse.
Kas DPF-filter vajab hooldust?
Lisaks regenereerimisele on oluline kasutada kvaliteetset, madala tuhasisaldusega (Low SAPS) mootoriõli, mis on spetsiaalselt ette nähtud DPF-iga varustatud diiselmootoritele. Vale õli kasutamine kiirendab filtri ummistumist tuhaga, mida ei saa enam põletusprotsessiga eemaldada.
Kuidas pikendada DPF-filtri eluiga?
Õige hooldus ja sõiduharjumused on võtmetegurid, et vältida kulukaid remonditöid. Kõige olulisem reegel on vältida puhtalt lühikeste distantside sõitmist. Kui teie igapäevane sõit on alla 5–10 kilomeetri, ei saavuta mootor ja heitgaasisüsteem kunagi töötemperatuuri, mis on vajalik passiivseks regenereerimiseks. Soovituslik on vähemalt kord nädalas teha pikem sõit (umbes 30–40 minutit), et süsteem saaks end ise puhastada.
Samuti mängib suurt rolli kütusekvaliteet ja mootori korrasolek. Vigased pihustid või lekkiv turbo võivad põhjustada liigset tahma teket, mis täidab filtri oodatust kiiremini. Regulaarne diagnostika ja õigeaegne hooldus tagavad, et kõik andurid, mis regenereerimist juhivad, töötavad korrektselt. Kui märkate auto käitumises muutusi, ärge lükake remonti edasi, sest DPF-i täielik ummistumine on tunduvalt kulukam kui õigeaegne kontroll.
Lõpetuseks võib öelda, et DPF-filter ei ole autoomaniku vaenlane, vaid vajalik seade keskkonna säästmiseks ja mootori töö optimeerimiseks. Kui mõistate, kuidas see süsteem töötab ja millal see tähelepanu nõuab, saate vältida suuremaid probleeme ja nautida oma diiselmootoriga auto pikaajalist töökindlust. Peamine on jälgida auto “signaale” ja võimaldada protsessidel, mida insenerid on ette näinud, rahulikult lõpuni toimuda.
