Pole midagi tüütumat, kui istuda arvuti taga, mis reageerib igale klõpsule sekunditepikkuse viivitusega. Aja jooksul muutub iga arvuti aeglasemaks, sest operatsioonisüsteemi koguneb prügi, taustal töötavad mittevajalikud rakendused ja kettaruum saab täis. See ei tähenda siiski, et oleksite kohe sunnitud uut ja kallist seadet ostma. Tihti piisab vaid süsteemsest puhastusest ja õigetest seadistustest, et puhuda oma arvutisse uus hingamine. Selles põhjalikus juhendis käsitleme kõiki olulisi samme, mida saate ise ette võtta, et muuta oma Windowsi või Maci arvuti taas kiireks ja töökindlaks.
Alustage süsteemi koristamisest ja mittevajalike failide eemaldamisest
Esimene ja kõige lihtsam samm arvuti kiirendamiseks on kettapuhastus. Aastate jooksul koguneb arvutisse tohutult ajutisi faile, veebibrauseri vahemälu ja installitud programmide jääke, mida te enam ei kasuta. Need failid mitte ainult ei võta väärtuslikku kettaruumi, vaid võivad aeglustada ka failisüsteemi otsingutöid.
Windowsi operatsioonisüsteemis on sisseehitatud tööriist nimega Disk Cleanup, mis on suurepärane alguspunkt. See leiab üles ajutised internetifailid, prügikasti sisu ja süsteemi uuenduste jäägid. Veelgi tõhusam on kasutada funktsiooni Storage Sense, mis suudab automaatselt kustutada mittevajalikke faile vastavalt teie eelistustele.
Kuid puhastus ei tohiks piirduda vaid automaatsete tööriistadega. Vaadake üle oma rakenduste nimekiri. Sageli on arvutisse paigaldatud programme, mida kasutati ühe korra aastaid tagasi. Iga installitud rakendus võib end süsteemi registreerida, lisada teenuseid, mis töötavad taustal, või võtta ruumi registris. Eemaldage kõik tarkvara, mida te enam aktiivselt ei kasuta. Pidage meeles, et lihtsalt kausta kustutamine ei eemalda programmi õigesti; kasutage selleks alati juhtpaneeli või süsteemi seadete kaudu pakutavat Uninstall-funktsiooni.
Kontrollige taustal töötavaid protsesse ja käivitusprogramme
Üks peamisi arvuti aegluse põhjuseid on see, et pärast sisselülitamist hakkab süsteem automaatselt käivitama kümneid programme. Paljud rakendused – alates pilveteenustest kuni vestlusprogrammide ja uuendustööriistadeni – lisavad end ise automaatkäivituse nimekirja. Kui neid on liiga palju, kulub arvutil pärast sisselülitamist minuteid, enne kui see on päriselt kasutusvalmis.
Windowsi kasutajatel on selleks suurepärane tööriist Task Manager (Tegumihaldur). Vajutage klahvikombinatsiooni Ctrl + Shift + Esc ja minge vahekaardile Startup (Käivitamine). Seal näete kõiki rakendusi, mis käivituvad koos arvutiga. Analüüsige kriitiliselt, mida te tõesti vajate kohe pärast sisselülitamist. Kui te ei kasuta näiteks Spotifyd, Skype’i või mõne printeri lisatarkvara iga päev, lülitage need välja. See ei kustuta programme, vaid lihtsalt keelab neil automaatselt tööle hakkamast.
Lisaks käivitusprogrammidele vaadake üle ka protsessid, mis töötavad taustal. Mõnikord võivad teatud teenused, nagu näiteks viirusetõrje skannimine või pilve sünkroniseerimine, tarbida liigselt protsessori ja kettamahust. Kui märkate Task Manageri vahekaardil Processes, et mõni programm kasutab pidevalt kõrges protsendis CPU-d või kettaressurssi, tasub uurida selle programmi seadeid või kaaluda alternatiive.
Optimeerige kõvaketta ja SSD jõudlust
Andmekandja tüüp mängib arvuti kiiruses otsustavat rolli. Kui teil on veel vana mehaaniline kõvaketas (HDD), on see tõenäoliselt üks suurimaid pudelikaelu. HDD-d töötavad füüsiliste pöörlevate ketastega, mis on aeglased võrreldes tänapäevaste SSD-dega (Solid State Drive). Siiski, kui olete HDD-ga sunnitud töötama, on defragmentimine hädavajalik.
Defragmentimine organiseerib failid kettal nii, et lugemispea ei peaks andmete otsimiseks liiga palju liikuma. Windows teeb seda automaatselt, kuid tasub kontrollida, kas protsess on lubatud. Tähelepanu: SSD-sid ei tohi kunagi defragmentida, kuna see kulutab nende eluiga ja ei anna mingit jõudluse kasvu. SSD-de puhul kasutab Windows funktsiooni nimega TRIM, mis optimeerib andmete kirjutamist ja kustutamist.
SSD puhul on oluline jälgida, et kettal oleks alati vähemalt 10–15% vaba ruumi. Kui SSD saab peaaegu täis, muutub andmete kirjutamine oluliselt aeglasemaks, kuna kontrolleril on raskem leida vabu plokke uute andmete salvestamiseks. Kui teie ketas on punases, kustutage suured failid, videod või kolige need välistele andmekandjatele.
Visuaalsete efektide vähendamine ja süsteemi seaded
Windowsi kaasaegsed versioonid on täis visuaalseid efekte – animatsioone akende avamisel, läbipaistvust, varjusid ja muid graafilisi lisasid. Need näevad ilusad välja, kuid võivad vanematel või nõrgema graafikakaardiga arvutitel ressurssi nõuda. Nende välja lülitamine võib anda kohese tunde “kergemast” operatsioonisüsteemist.
Selle seadistamiseks minge süsteemi seadetesse (System Properties), valige vahekaart Advanced ja sealt Performance sektsioonis Settings. Valige “Adjust for best performance”. See lülitab välja enamiku animatsioonidest ja graafilistest vidinatest. Kuigi Windows võib hakata välja nägema veidi vanamoodsam, muutub akende avamine ja menüüdes liikumine märgatavalt sujuvamaks.
Teine tegur on toiteskeem (Power Plan). Eriti sülearvutite puhul on sageli seadistatud “Balanced” või “Power Saver” režiim, mis piirab protsessori taktsagedust energia säästmiseks. Kui vajate maksimaalset kiirust, minge Control Panel -> Power Options ja valige “High Performance” režiim. See laseb protsessoril töötada kõrgematel sagedustel, mis on küll energiakulukam, kuid tagab kiirema reageerimise.
Viirused, pahavara ja turvatarkvara roll
Mõnikord ei ole arvuti aegluse põhjuseks mitte vananemine, vaid pahavara (malware). Reklaamvara (adware), nuhkvara või krüptokaevandajad võivad töötada taustal, varastades teie arvuti ressursse. Kui märkate imelikke hüpikaknaid brauseris, muudetud kodulehekülge või ebatavaliselt kõrget protsessori koormust ka siis, kui te midagi ei tee, on pahavara oht suur.
Kasutage usaldusväärset turvatarkvara, et teha põhjalik skannimine. Windowsi sisseehitatud Windows Defender on tänapäeval väga heal tasemel, kuid lisaks tasub aeg-ajalt kontrollida süsteemi spetsiaalsete tööriistadega nagu Malwarebytes. Need on loodud spetsiaalselt pahavara leidmiseks, mida tavaline viirusetõrje võib kahe silma vahele jätta.
Samas hoiduge “arvuti kiirendamise” tarkvaradest, mida internetis reklaamitakse. Suur osa neist on ise rämpsvara või küsitava väärtusega tööriistad, mis teevad rohkem kahju kui kasu. Usaldage vaid tuntud tootjate tarkvara ja Windowsi enda tööriistu.
Riistvara uuendamine kui viimane abinõu
Kui olete teinud kõik tarkvaralised optimeerimised ja arvuti on endiselt aeglane, võib olla aeg vaadata riistvara poole. Kaks kõige tõhusamat riistvaralist uuendust, mida saate teha, on:
- SSD paigaldamine: Kui teil on endiselt HDD, siis SSD-le üleminek on suurim hüpe kiiruses, mida arvuti eluea jooksul teha saab. See kiirendab alglaadimist ja programmide avanemist kordades.
- RAM-mälu lisamine: Kui teie arvutil on vähe operatiivmälu (näiteks 4 GB või vähem), hakkab süsteem kasutama kõvaketast “virtuaalse mäluna”, mis on sadu kordi aeglasem kui päris RAM. 8 GB või 16 GB mälu on tänapäeval standard, mis võimaldab hoida mitut programmi ja brauseri akent korraga avatuna ilma aeglustumata.
Enne uue riistvara ostmist kontrollige siiski, kas teie arvuti mudel võimaldab selliseid uuendusi. Paljudel õhukestel sülearvutitel on mälu emaplaadile joodetud ja seda ei saa lisada. SSD vahetus on siiski võimalik peaaegu igal arvutil.
Korduma kippuvad küsimused arvuti kiiruse optimeerimise kohta
Kas arvuti taaskäivitamine tõesti aitab?
Jah, taaskäivitamine tühjendab operatiivmälu ja lõpetab kõik jooksvad protsessid, mis võivad olla sattunud tsüklisse või tarbivad liigselt ressursse. See on kõige lihtsam viis lahendada ajutisi jõudlusprobleeme.
Miks minu veebibrauser nii aeglane on?
Brauseri aeglus tuleneb tihti liiga paljudest lisandmoodulitest (extensions), suurest hulgast avatud vahelehtedest või kuhjunud vahemälust. Proovige eemaldada mittevajalikud lisad ja tühjendada brauseri vahemälu.
Kas arvuti puhastamine tolmust aitab kiirusele kaasa?
Kaudselt jah. Kui arvuti sisemus on tolmune, kuumeneb protsessor kiiremini üle. Ülekuumenemisel lülitab protsessor automaatselt kiirust alla (thermal throttling), et vältida riistvaralist kahju, mis muudab arvuti märgatavalt aeglasemaks.
Kui tihti peaksin tegema täieliku süsteemi taastamise (Windows Refresh/Reset)?
Seda pole vaja teha sageli, kuid kui arvuti on olnud kasutusel mitu aastat ja kõik muud nipid on proovitud, võib “Reset this PC” funktsioon anda täiesti puhta lehe ja taastada tehasekiiruse.
Pikaajaline hooldus ja arvutikasutuse harjumused
Arvuti kiiruse säilitamine ei ole ühekordne ülesanne, vaid pidev harjumus. Püüdke vältida “tarkvara-prügimäe” tekkimist, paigaldades vaid vajalikke rakendusi. Olge ettevaatlik veebist allalaaditavate failidega, mis võivad endaga kaasa tuua soovimatut vara. Hoidke oma operatsioonisüsteem ja draiverid ajakohased, kuna tootjad parandavad sageli jõudlust ja turvaauke just värskenduste kaudu.
Kui järgite neid juhiseid, märkate peagi, et teie seade töötab märksa erksamalt. Korrapärane hooldus mitte ainult ei pikenda arvuti eluiga, vaid säästab ka teie närve ja aega, võimaldades nautida sujuvat töökogemust ilma pideva ootamiseta. Arvuti on tööriist ja nagu iga tööriist, vajab ka see aeg-ajalt pisut hoolt ja tähelepanu, et teenida teid parimal võimalikul viisil.
