Paljud meist on läbi aastate Ameerika Ühendriikide telekavade, filmide ja uudiste vahendusel kokku puutunud numbri 50-ga. See on arv, mis on sügavalt juurdunud popkultuuri, kooliõpikutesse ja üldteadmistesse. Ameerika Ühendriikide lipp oma viiekümne tähega on üks maailma äratuntavamaid sümboleid. Kuid kas olete kunagi mõelnud, kas selles numbris peitub ka mõni juriidiline või geograafiline konks? Kas leidub alasid, mis on küll USA kontrolli all, kuid ei oma ametlikku osariigi staatust? Või äkki on tegemist hoopis millegi keerulisemaga, mis vajab lähemat uurimist, et mõista, kuidas föderaalne süsteem tegelikult toimib? Selles artiklis võtame luubi alla Ameerika Ühendriikide administratiivse jaotuse ja teeme faktikontrolli, et selgitada välja, mitu osariiki Ameerikas tegelikult on ja mis toimub nende 50 piiri taga.
Ajalooline kontekst: Kuidas kujunes number 50?
Ameerika Ühendriikide areng 13 algsest kolooniast tänapäevase 50 osariigiga riigini on olnud pikaldane ja sageli tormiline protsess. 1776. aastal, kui kuulutati välja iseseisvus, koosnes riik vaid 13 idaranniku kolooniast. Ülejäänud maa-ala, mida me tänapäeval teame kui Ameerika Ühendriike, oli siis kas suures osas tundmatu, hõivatud põlisrahvaste poolt või teiste Euroopa suurvõimude, nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia kontrolli all.
Osariikide arvu kasv oli tihedalt seotud laienemisega lääne suunas, mida tuntakse Ameerika ajaloos kui manifest destiny ehk manifesteeritud saatuse kontseptsiooni. See oli veendumus, et ameeriklastel on jumalik ettemääratus laiendada oma territooriumi üle kogu Põhja-Ameerika mandri. 19. sajandil lisandus osariike kiiresti, kui piirialad organiseeriti territoriaalseteks üksusteks ja hiljem, pärast piisava elanikkonna ja stabiilse valitsuse tekkimist, võeti need täieõiguslikeks osariikideks.
Viimased kaks osariiki, mis liitusid liiduga, olid Alaska ja Hawaii. Alaska osteti Venemaalt 1867. aastal, kuid sai osariigiks alles 1959. aastal. Hawaii, mis oli pikka aega olnud iseseisev kuningriik ja seejärel USA territoorium, sai 50. osariigiks sama aasta lõpus. Alates 1959. aastast on see arv püsinud muutumatuna, hoolimata sellest, et poliitilistes ringkondades on korduvalt arutatud nii Puerto Rico kui ka Washington D.C. staatuse muutmise üle.
Osariikide staatus ja föderaalne süsteem
Et mõista, miks arv 50 on nii kindlalt paigas, tuleb vaadata, mida tähendab osariigi staatus USA põhiseaduse kontekstis. Osariik ei ole lihtsalt haldusüksus, vaid suveräänne üksus, millel on oma põhiseadus, valitsus, seadusandlik kogu ja kohtusüsteem. See annab osariikidele märkimisväärse autonoomia föderaalvalitsuse suhtes, eriti hariduse, politseijõudude, kohaliku majanduse ja valimiste korraldamise küsimustes.
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kümnes muudatus sätestab selgelt, et volitused, mida ei ole antud föderaalvalitsusele ega keelatud osariikidele, jäävad osariikidele või rahvale. See on alus, miks Texas võib seadustada surmavahtluse, samas kui California võib selle keelustada. See on ka põhjus, miks osariigiks saamise protsess on nii keeruline ja bürokraatlik: see tähendab, et uus liige saab endale õiguse otsustada paljude siseküsimuste üle, mis on föderaalsel tasandil piiratud.
Osariikide esindatus föderaalvõimu juures on tasakaalustatud kahel tasandil:
- Esindajatekoda: Esindatus põhineb rahvaarvul, kus suurema rahvaarvuga osariikidel on rohkem kohti.
- Senat: Igal osariigil on täpselt kaks kohta, sõltumata elanike arvust. See tagab, et ka kõige väiksemad osariigid (nagu Rhode Island või Wyoming) omavad võrdset kaalu riiklike strateegiliste otsuste juures.
Piirialade ja territooriumite staatus
Siinkohal jõuame küsimuse tuumani, miks paljud inimesed kahtlevad, kas osariike on ikkagi vaid 50. Ameerika Ühendriigid kontrollivad märkimisväärset hulka territooriume, mis ei kuulu ühegi 50 osariigi hulka. Need territooriumid asuvad peamiselt Kariibi meres ja Vaikses ookeanis.
Kõige tuntum ja rahvarohkeim on Puerto Rico. See on “organiseerimata inkorporeerimata territoorium”. See tähendab, et Puerto Rico elanikud on Ameerika kodanikud, neil on õigus reisida vabalt USA-sse, kuid nad ei saa hääletada presidendivalimistel (kui nad elavad saarel) ja neil puudub hääleõiguslik esindaja Kongressis. Sama kehtib Guamile, Ameerika Neitsisaartele, Põhja-Mariaanidele ja Ameerika Samoale.
Washington D.C. ehk Columbia ringkond on aga hoopis teine juhtum. See on föderaalpiirkond, mis loodi spetsiaalselt riigi pealinna tarbeks. See ei ole osariik, vaid otse Kongressi jurisdiktsiooni all olev piirkond. Viimastel aastakümnetel on hoogustunud liikumine, mis nõuab D.C. muutmist 51. osariigiks, et tagada sealsetele elanikele täielik hääleõigus ja esindatus föderaaltasandil.
Seega, kui keegi küsib, mitu osariiki on Ameerikas, on vastus 50. Kui aga küsitakse, kui palju on USA-l territooriume, mis tegutsevad föderaalse kontrolli all, siis arv muutub märksa suuremaks. Nende alade elanikud elavad sageli juriidilises hallis tsoonis, kus nad on küll osa Ameerikast, kuid ei oma sama staatust kui näiteks Texase või Vermonti elanikud.
Faktikontroll: Levinud väärarusaamad ja müüdid
Interneti ajastul levib palju väärinfot. Üheks levinud müüdiks on see, et mõned territooriumid on tegelikult salaja osariigid või et USA on kaotanud osariike. Teine levinud viga on segamini ajada “osariik” ja “territoorium”.
- Väärarusaam: Puerto Rico on osariik. Tõde: Puerto Rico on USA territoorium. Kuigi saarel on toimunud mitmeid referendumeid, kus elanikud on hääletanud osariigiks saamise poolt, peab lõpliku otsuse tegema USA Kongress, mis pole seda veel teinud.
- Väärarusaam: Washington D.C. on osariik. Tõde: D.C. on föderaalne piirkond, mis loodi põhiseaduse järgi, et vältida ühegi osariigi kontrolli pealinna üle.
- Väärarusaam: USA on omandanud uusi osariike viimase 60 aasta jooksul. Tõde: Viimane liitunud osariik oli Hawaii aastal 1959.
Oluline on mõista ka seda, et USA föderaalne ülesehitus on loodud stabiilsuse tagamiseks. Uue osariigi lisamine nõuab poliitilist konsensust, mis on tänapäeva polariseeritud poliitilises õhkkonnas äärmiselt raskesti saavutatav. Seetõttu ei ole lähiajal oodata osariikide arvu kasvu, isegi kui teatud aladel elavad inimesed seda soovivad.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mitu osariiki on Ameerika Ühendriikides ametlikult?
Ameerika Ühendriikides on ametlikult 50 osariiki. See arv on püsinud muutumatuna alates 1959. aastast, kui Hawaii liitus liiduga.
Kas Puerto Rico on Ameerika osariik?
Ei, Puerto Rico ei ole osariik. See on USA inkorporeerimata territoorium, mis tähendab, et sellel on eriline staatus, kuid selle elanikud ei oma sama hääleõigust föderaalsetel valimistel nagu osariikide elanikud.
Miks Washington D.C. ei ole osariik?
Washington D.C. loodi spetsiaalselt riigi pealinnaks, et see ei alluks ühelegi konkreetsele osariigile. See on föderaalpiirkond, mida juhib Kongressi kehtestatud seadusandlus.
Kas USA-l on plaanis osariikide arvu suurendada?
Kuigi on olemas poliitilisi liikumisi, mis propageerivad Washington D.C. või Puerto Rico muutmist osariikideks, ei ole Kongressis ühtset seisukohta ega aktiivset protsessi nende lisamiseks. Seega on staatuse muutus lähiajal ebatõenäoline.
Mida tähendab “inkorporeeritud” ja “inkorporeerimata” territoorium?
See on juriidiline eristus. “Inkorporeeritud” territoorium on maa-ala, mis on lõplikult liidetud USA-ga ja kuulub põhiseaduse täieliku kaitse alla (tavaliselt eesmärgiga saada osariigiks). “Inkorporeerimata” territoorium on USA kontrolli all olev ala, mille suhtes kohaldatakse vaid osa põhiseaduse sätetest.
USA geopoliitika ja tuleviku väljavaated
Vaadates Ameerika Ühendriikide kaarti, on lihtne näha selget jaotusjoonte süsteemi. Kuid USA roll maailmas ja selle sisemine administratiivne korraldus on dünaamilised. Kuigi number 50 on praeguse reaalsuse alustala, on oluline mõista, et see on poliitiline otsus, mitte geograafiline paratamatus. Riigi jõud ja stabiilsus tulenevad sellest tasakaalust, mida 50 osariiki ja föderaalvõim ühiselt hoiavad.
Lisaks mandriosariikidele on Ameerika Ühendriikidel ka mitmeid ülemereterritooriume, mis mängivad strateegilist rolli julgeolekus, kaubanduses ja keskkonnakaitses. Nende territooriumite elanikud on Ameerika kultuuri lahutamatu osa, panustades riigi arengusse ja riigikaitseesse, hoolimata sellest, et nad elavad administratiivses süsteemis, mis erineb “mannermaa” osariikide omast. Tulevikus võib arutelu uute osariikide lisamise üle tõusta taas päevakorda, eriti kui ühiskondlik surve demokraatliku võrdsuse järele kasvab. Kuni aga seadusandlikku muudatust ei toimu, jääb Ameerika Ühendriikide osariikide arv kindlalt 50 juurde. See on fakt, mida toetab ajalugu, põhiseadus ja tänane poliitiline reaalsus, pakkudes selget vastust kõigile, kes selle küsimuse üle pead murravad.
