Eesti klaasikunsti ajalugu on tihedalt seotud Tarbeklaasi tehasega, mis tegutses Tallinnas üle nelja aastakümne ja jättis sügava jälje meie visuaalsesse kultuuri. Paljud meist on lapsepõlves puutunud kokku värviliste vaaside, minimalistlike joogiklaaside või massiivsete tuhastitega, teadmata, et tegemist võib olla hinnalise kollektsiooniobjektiga. Täna, mil nõukogudeaegne disain ja retrohõnguline interjöör on tõusnud uude ausse, on huvi Tarbeklaasi toodangu vastu kasvanud hüppeliselt. Kuid kuidas eristada masstoodangut haruldastest kunstiteostest ning mida peaks üks algaja kollektsionäär teadma, enne kui ta oma kodu järgmise “leiu” toob?
Tarbeklaasi ajalooline pärand ja selle tähendus tänapäeval
Tarbeklaas, mis alustas tegevust 1940. aastate lõpus, oli pikka aega ainus omataoline ettevõte Eestis, mis keskendus kodumajapidamises kasutatavate klaasesemete tootmisele. Tehas ei olnud pelgalt tooraine töötleja, vaid tõeline disainilaboratoorium. Seal töötanud kunstnikud, nagu Helga Kõrge, Ingi Vaher, Mirjam Maasikas ja paljud teised, lõid vorme, mis olid ajast ees, ühendades endas skandinaavialiku puhtuse ja kohaliku materjalitunnetuse.
Tänapäevane huvi Tarbeklaasi vastu ei ole vaid nostalgiline, vaid ka majanduslikult põhjendatud. Haruldasemad esemed, mis on säilinud heas seisukorras, võivad oksjonitel ja antiigipoodides maksta sadu eurosid. Oluline on mõista, et Tarbeklaasi toodang jaguneb laias laastus kolmeks: igapäevane tarbeklaas, kunstilised seeriatooted ja unikaalsed näidised. Nende eristamine nõuab tähelepanu detailidele, materjali kvaliteedile ja vormi keerukusele.
Mida otsida toote pinnalt ja kuidas tuvastada autentsust
Kõige levinum viga, mida algajad kollektsionäärid teevad, on otsida eset, millel on peal tehase tempel või logo. Tõsiasi on see, et suurem osa Tarbeklaasi toodangust ei kandnud kunagi tootjapoolset markeeringut. See teeb tuvastamise väljakutseks, kuid annab samas võimaluse leida väärtuslikke esemeid tavaliste kaltsukate riiulitelt.
Eksperdid soovitavad jälgida järgmisi tunnuseid:
- Värvigamma: Tarbeklaas oli tuntud oma spetsiifiliste värvitoonide poolest. Eriti hinnatud on sügavroheline, kobalt-sinine, “kirsipunane” ja piimjas opaal-klaas. Kui klaasi toon tundub ebaloomulikult “keemiline” või kui tegemist on nõukogudeaegsele masstoodangule omaste, vähem keerukate värvidega, võib tegemist olla hilisema või välismaise importtoodanguga.
- Vormi puhtus: Vaadake eseme proportsioone. Tarbeklaasi disainerid lähtusid funktsionaalsusest, kuid lisasid igale esemele väikese kunstilise “kiiksu” – olgu selleks siis omapärane sanga kuju või vaasi ülaosa voolujooneline lõige.
- Kaal ja paksus: Käsitööna valminud või väikesemahulise seeriatootmise esemed on sageli raskemad ja klaas on neil ühtlasema struktuuriga. Masstoodangu puhul võib klaasi sees märgata mullikesi, mis on küll loomulik osa klaasitootmisest, kuid Tarbeklaasi kõrgema kvaliteediga toodangul on mullid pigem erand kui reegel.
- Servade viimistlus: Kontrollige eseme suudmeosa ja põhja. Kas see on lihvitud? Kas servad on ümarad või teravad? Kõrgekvaliteediline Tarbeklaas läbis hoolika järeltöötluse, mis tähendab, et servad on siledad ja meeldivad puudutada.
Kuidas eristada kunstniku käekirja massitoodangust
Kui soovite liikuda tavaliselt tarbeklaasilt edasi tõeliste kollektsionääri pärliteni, peate õppima tundma peamiste disainerite stiili. Igal loojal oli oma lemmiktehnika ja vormikeel. Näiteks Mirjam Maasikas on tuntud oma lakooniliste, sageli geomeetriliste ja elegantsete vormide poolest, mis meenutavad vahel isegi arhitektuurilisi objekte. Samas Helga Kõrge toodang on sageli orgaanilisem, mängulisem ja kasutab rohkem värvide kombineerimise tehnikaid.
Selleks, et õppida eristama kunstniku tööd tavatöötaja toodangust, soovitame:
- Tutvuda Tarbeklaasi kataloogidega, mis on saadaval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi arhiivides.
- Võrrelda leitud esemeid ajalooliste fotodega. Sageli on tehase fotodel näha detaile, mida tänapäeva piltidel on raske märgata.
- Jälgida esemete sümmeetriat. Kuigi tegemist oli osaliselt käsitsi puhutud klaasiga, oli standardite kontroll tehases väga range. Liiga lääpas või asümmeetriline toode, mis ei tundu olevat taotluslik, võib olla kas praak või hoopis mõne muu vabrikutoodang.
Kuidas säilitada ja hooldada väärtuslikku klaasi
Kui olete leidnud väärtusliku Tarbeklaasi eseme, on selle säilitamine sama oluline kui selle leidmine. Klaas on habras materjal, mis aja jooksul võib kaotada oma sära või saada kahjustada vale puhastamise tulemusena. Paljud vanad klaasesemed kannatavad nn “klaasihaiguse” all, kus klaasi sisse tekivad mikropraod või hägune kiht, mida on peaaegu võimatu eemaldada. Selle põhjuseks on sageli kõrge õhuniiskus ja temperatuurikõikumised.
Põhireeglid hooldamiseks:
- Vältige nõudepesumasinat. Vanema klaasi puhul võib kuum vesi ja agressiivne pesuaine tekitada klaasile pöördumatuid kahjustusi. Kasutage ainult leiget vett ja pehmet pesuvahendit.
- Kuivatage klaasi kohe pärast pesemist. Vee plekid ja mineraalide sadestumine võivad klaasi pinda aja jooksul matistada.
- Hoidke klaasi stabiilse temperatuuriga ruumis. Otsene päikesevalgus võib pikema aja jooksul muuta klaasi värvitooni, eriti kui tegemist on läbipaistva või õrna värvilise klaasiga.
- Olge ettevaatlik tolmuga. Kasutage tolmu pühkimiseks mikrokiudlappi, mis ei kriimusta pinda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Tarbeklaasi toodangut on võimalik tuvastada Internetis olevate piltide järgi?
Internet on suurepärane tööriist, kuid ainult piltide põhjal otsustamine võib olla eksitav. Värvid ja proportsioonid võivad pildil erineda tegelikkusest. Alati on soovitatav esemega ka füüsiliselt tutvuda või paluda müüjalt täiendavaid fotosid erinevates valgusoludes.
Miks mõned Tarbeklaasi esemed on kallimad kui teised?
Hind sõltub eelkõige eseme haruldusest, kunstilisest väärtusest ja seisukorrast. Väga väikeses tiraažis toodetud esemed või kuulsate kunstnike prototüübid on kollektsionääride seas kõige nõutumad ja seetõttu ka märgatavalt kallimad.
Kas kõik värvilised klaasesemed Eestist on Tarbeklaasi toodang?
Kindlasti mitte. Eestis tegutses ka teisi klaasikodasid ja kunstnikke ning palju klaasi imporditi nõukogude ajal ka teistest liiduvabariikidest. Tarbeklaasi eristamine nõuabki just seda spetsiifilist disainikeelt, mida kohalikud meistrid viljelesid.
Kust leida kõige usaldusväärsemat informatsiooni Tarbeklaasi kohta?
Kõige usaldusväärsemad allikad on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, erinevad klaasikunstile pühendatud näitused ning spetsialiseerunud raamatud, mis dokumenteerivad Eesti disainiajalugu.
Investeerimine Eesti disainipärandisse
Tarbeklaasi toodangu kogumine on rohkem kui lihtsalt hobi – see on Eesti disainipärandi hoidmine ja väärtustamine. Iga ese kannab endas killukest meie kultuurilugu, meenutades aegu, mil igapäevased tarbeesemed olid loodud esteetiliselt nauditavaks ja vastupidavaks. Kollektsioneerides Tarbeklaasi, aitate hoida elus teadmist meistritest ja kunstnikest, kes suutsid ka piiratud ressursside tingimustes luua midagi erakordset.
Alustades oma kollektsiooni, ärge laske end heidutada esialgsetest vigadest. Iga ostetud ese, olgu see siis lihtne klaas või keerukas vaas, õpetab teile midagi uut materjali, vormi ja ajaloo kohta. Olge kannatlikud, uurige ajalugu, suhelge teiste kollektsionääridega ja nautige seda põnevat avastusretke, mis viib teid sügavale Eesti klaasikunsti maailma. Tõeline väärtus ei peitu alati rahalises numbris, vaid selles, millist rõõmu ja ilu eseme ajalugu teie koduinterjööri toob.
