Probiootikumi pakendil võib olla korraga mitu ladinakeelset nimetust, miljarditesse ulatuv mikroorganismide arv ning viide kapslite või portsjonite kogusele. Esmapilgul tundub, et kõige suurema numbriga toode on automaatselt parem. Tegelikult ei saa probiootikume võrrelda ainult ühe näitaja järgi. Oluline on vaadata koos mikroorganismide täpset nimetust, kogust päevases portsjonis, säilitamisjuhist ja kuupäeva, milleni tootja märgitud koguse säilimist kinnitab.
Etiketi rahulik lugemine aitab eristada sisulist teavet turunduslikest märksõnadest. Samuti annab see võimaluse hinnata, kas toodet on mugav kasutada ja säilitada just oma igapäevases rutiinis.
Liik ja tüvi ei tähenda sama asja
Mikroorganismide nimetused koosnevad tavaliselt mitmest osast. Näiteks nimetuses Lacticaseibacillus rhamnosus (varasema nimetusega Lactobacillus rhamnosus) tähistab esimene sõna perekonda ja kaheosaline nimetus tervikuna liiki. Sellele võib järgneda tähtedest ning numbritest koosnev tüvekood. Just see viimane osa eristab üht konkreetset tüve teisest sama liigi esindajast.
See vahe on tähtis, sest ühe liigi erinevaid tüvesid ei saa pidada täiesti samaväärseks. Kui tootja esitab ainult liigi nime, saab ostja teada, millisesse liiki mikroorganism kuulub, kuid mitte seda, millise konkreetse tüvega on tegemist. Tüvekood võimaldab toote koostist täpsemalt tuvastada ja võrrelda seda tootja viidatud uuringute või tehnilise teabega.
Mitut bakterit sisaldava kompleksi puhul tasub kontrollida, kas kõik nimetused on eraldi välja toodud. Üldine sõnastus, näiteks „piimhappebakterite segu“, annab võrdlemiseks vähem teavet kui liikide ja tüvede täielik loetelu.
Mida näitab CFU ja millal on kogus mõõdetud?
Elusate mikroorganismide kogust väljendatakse sageli ühikuga CFU, eesti keeles kolooniaid moodustav ühik. Pakendil võib kogus olla kirjutatud näiteks kujul 1 × 10⁹ CFU ehk üks miljard CFU-d. See arv võib käia ühe kapsli, ühe portsjoni või kogu päevase annuse kohta, mistõttu tuleb alati vaadata ka tabeli päist ja portsjoni suurust.
Suurem CFU arv ei anna iseseisvalt vastust, kas toode sobib konkreetsele inimesele või eesmärgile. Tähenduslik võrdlus tekib alles siis, kui teada on mikroorganismid, soovitatud päevane portsjon ja hetk, mille kohta CFU kogus on tagatud. Eriti kasulik on kontrollida, kas märgitud arv kehtib tootmise hetkel või säilivusaja lõpuni. Mikroorganismide arv võib aja jooksul väheneda, mistõttu on neil kahel sõnastusel praktiline erinevus.
Kui segu sisaldab mitut mikroorganismi, vaata, kas etikett näitab igaühe kogust eraldi või ainult segu kogusummat. Kogusumma ei ütle, kui suure osa moodustab iga loetelus olev liik või tüvi.
Portsjon, päevane annus ja pakendi tegelik kestus
Pakendi esiküljel olev kapslite arv ei võrdu alati päevade arvuga. Kuuskümmend kapslit võib tähendada 60 päeva, kui päevane kogus on üks kapsel, kuid 30 päeva, kui soovitus on kaks kapslit. Pulbri puhul tuleb võrrelda mõõdulusika massi, päevast portsjonit ja kogu pakendi netokogust.
Enne valikut tasub üles märkida kolm arvu:
- mitu kapslit või grammi moodustab ühe portsjoni;
- mitu portsjonit soovitatakse päevas;
- kui palju CFU-d saadakse kogu päevase portsjoniga.
Nii saab võrrelda eri suurusega pakendeid samal alusel. Samuti väheneb oht, et esiküljel toodud suur arv seostatakse ekslikult ühe kapsliga, kuigi see käib mitme kapsli kohta.
Üks mikroorganism või mitmest liigist koosnev kompleks?
Ühe mikroorganismiga toote eelis on lihtsam etikett: kasutaja näeb selgemalt, mida ja kui palju kapsel sisaldab. Mitmest liigist või tüvest koosnev kompleks pakub laiemat koostist, kuid selle hindamiseks peab märgistus olema piisavalt täpne. Tüvede arv ei ole siiski omaette kvaliteedinäitaja.
Näiteks veebis kuvatav toidulisandite valik võimaldab kõrvutada Limosilactobacillus reuteri nimetusega kapsleid ja mitmest mikroorganismist koosnevaid komplekse. Selline võrdlus näitab, miks tuleks toote nime järel avada täielik koostis ning portsjoniinfo. Kaheosaline nimetus näitab liiki; konkreetse tüve tuvastamiseks on vaja sellele järgnevat koodi.
Valik ei peaks lähtuma põhimõttest, et rohkem liike on alati parem. Mõistlikum on eelistada toodet, mille koostis, kogused ja kasutusjuhis on arusaadavalt esitatud.
Prebiootikumid ja muud koostisosad väärivad samuti tähelepanu
Probiootikumile võidakse lisada prebiootilisi koostisosi, näiteks inuliini või fruktooligosahhariide. Need ei ole elusad bakterid, vaid ühendid, mida kasutatakse mõnes tootes koos mikroorganismidega. Sellist kombinatsiooni nimetatakse vahel sünbiootikumiks. Etiketil peaks olema võimalik eristada probiootilisi mikroorganisme prebiootilisest osast ja näha nende koguseid.
Täielik koostisosade loetelu aitab märgata ka kapslikesta materjali, paakumisvastaseid aineid, magusaineid ning võimalikke allergeene. Taimset toitumist järgiv inimene saab kontrollida, kas kapsel on valmistatud näiteks HPMC-st või želatiinist. Tundliku seedimise korral võib olla oluline hinnata ka lisatud kiudainete kogust, sest individuaalne taluvus on erinev.
Säilitamisjuhis on osa toote kvaliteedist
Kõik probiootikumid ei vaja külmkappi. Osa mikroorganisme ja tootmisviise võimaldab toodet hoida toatemperatuuril, teised tooted vajavad kindlat temperatuurivahemikku. Õige vastuse annab pakendi säilitamisjuhis, mitte üldine oletus probiootikumide kohta.
Etiketilt või tootja juhendist tasub kontrollida:
- kas avamata ja avatud pakendile kehtivad erinevad tingimused;
- milline on lubatud temperatuur ning kas toodet tuleb kaitsta niiskuse ja päikesevalguse eest;
- kui kaua võib toodet pärast avamist kasutada;
- kas reisimisel võib pakend lühiajaliselt olla tavapärasest kõrgemal temperatuuril.
Vannituba, aknalaud ja kuuma pliidi lähedus ei ole tavaliselt sobivad hoiukohad, sest seal muutuvad temperatuur ja niiskus kiiresti. Ka külmkappi ei tasu toodet panna ilma vastava juhiseta: jahedast välja võttes tekkiv kondensatsioon võib tuua pakendisse niiskust. Kaas tuleb pärast kasutamist korralikult sulgeda ning kuivatusainet sisaldavat kotikest või kapslit ei tohiks eemaldada, kui tootja pole nii juhendanud.
Säilivuskuupäev ja pakendi seisukord
Probiootikumi puhul on säilivuskuupäev eriti oluline, sest tegemist on elusate mikroorganismidega. Kontrolli kuupäeva juba ostmisel ja arvuta, kas jõuad pakendi soovitatud kasutusviisi juures selleks ajaks lõpuni kasutada. Suur pakend ei ole praktiline, kui osa sellest jääb pärast kuupäeva möödumist alles.
Pakend peab olema terve, kuiv ja korralikult suletud. Kui turvakinnitus on katki, kapslid on niisked või toote lõhn ja välimus on muutunud, ei maksa seda kasutada. Toidulisandit tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas ning järgida etiketil märgitud päevast annust.
Hea etikett võimaldab teha rahuliku võrdluse
Probiootikumi valimisel tasub alustada mitte lubadusest pakendi esiküljel, vaid tagakülje infost. Täpne mikroorganismi nimetus, CFU kogus päevases portsjonis, hetk, mille kohta see kogus on tagatud, täielik koostis ja säilitamisjuhis moodustavad terviku. Kui mõni neist jääb ebaselgeks, saab küsida lisateavet tootjalt või müüjalt.
Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist ega arsti määratud ravi. Kroonilise haiguse, nõrgenenud immuunsuse, raseduse, imetamise või ravimite kasutamise korral on enne uue probiootikumi tarvitamist mõistlik pidada nõu arsti või apteekriga. Teadlik etiketi lugemine ei anna universaalset vastust, kuid aitab vältida juhuslikku valikut ja võrrelda tooteid samade kriteeriumide alusel.
