Tomatisordi valimine võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid tegelikult mõjutab õige otsus kogu kasvuperioodi. Erinevad sordid võivad erineda kasvukõrguse, valmimisaja, viljade suuruse, kuju, värvi ja kasutusotstarbe poolest. Samuti ei sobi kõik sordid võrdselt hästi kasvuhoonesse, avamaale või rõdule. Seetõttu tasub enne seemnete ostmist läbi mõelda, kus taimi kasvatatakse, kui palju on kasvukohas ruumi ning millist saaki oodatakse.
Tomatite valik on lai. Leidub klassikalisi punaseviljalisi sorte, kollaseid, tumedaid ja rohelisi tomateid, samuti kirss-, pirni- ja suureviljalisi tomateid. Mõni sort sobib paremini värskelt söömiseks, teine kastmete või hoidiste valmistamiseks. Koduaedniku jaoks tähendab see, et ühe universaalselt parima sordi asemel tasub otsida just oma kasvutingimustele ja vajadustele sobivat varianti.
Kasvuhoones saab kasvatada pikema kasvuga sorte
Kasvuhoone üks suuremaid eeliseid on stabiilsem kasvukeskkond. Seal on võimalik taimi paremini kaitsta jahedamate ööde, tugeva tuule ja liigsete sademete eest. Seetõttu sobivad kasvuhoonesse hästi ka pikema kasvuperioodiga ning kõrgemaks kasvavad sordid.
Kõrgekasvulised tomatid vajavad tavaliselt toestamist. Kui taim areneb kiiresti ja moodustab raskeid viljakobaraid, tuleb vars kinnitada toe või nööri külge. Nii väheneb oht, et oksad viljade raskuse all murduvad.
Kasvuhoones kasvatades tuleb tähelepanu pöörata ka õhutamisele. Kuigi tomat armastab soojust ja päikest, ei ole liigne kuumus ega pidevalt väga niiske õhk taimele soodne. Regulaarne ventilatsioon aitab hoida kasvutingimused tasakaalus.
Suurema kasvuhoone puhul võib olla mõistlik valida mitu erinevat sorti. Nii saab kombineerida näiteks varajasi, keskmise valmimisajaga ja hilisemaid tomateid ning pikendada saagiperioodi. Samuti võib kasvatada korraga nii väikeseviljalisi kui ka suuremaid lihakaid tomateid.
Avamaal tasub eelistada kindlama kasvuga sorte
Avamaal kasvavad tomatid peavad toime tulema muutlikumate tingimustega. Temperatuur võib kiiresti kõikuda, esineda võib tugevat tuult ning jahedama suve korral pikeneb viljade valmimisaeg. Seetõttu sobivad avamaale eriti hästi sortid, mis jõuavad suhteliselt kiiresti saaki anda.
Varasem valmimine on Eesti kliimas oluline eelis. Kui sort vajab väga pikka sooja perioodi, võib osa vilje sügise saabudes veel roheliseks jääda. Varajased või keskmise varasusega sordid annavad suurema võimaluse saada küps saak enne jahedamate ilmade saabumist.
Avamaal tuleks valida võimalikult päikeseline ja tuulte eest kaitstud koht. Tomatid vajavad palju valgust, sest see mõjutab nii taimede kasvu kui ka viljade valmimist. Liiga varjulises paigas võivad taimed küll kasvada, kuid saak võib jääda tagasihoidlikumaks.
Samuti tasub jälgida kastmist. Ebaregulaarne veega varustamine võib põhjustada probleeme viljade arengus. Kõige parem on kasta taimi korrapäraselt ja vältida olukorda, kus muld vaheldumisi täielikult kuivab ning seejärel väga märjaks muutub.
Rõdul on oluline taime kasvukuju
Rõdul või terrassil kasvatades muutub üheks tähtsaimaks valikukriteeriumiks taime suurus. Piiratud ruumis ei ole alati praktiline kasvatada väga kõrgeid sorte, mis vajavad suurt kasvunõud ja tugevat toestust.
Kompaktsemad sordid sobivad paremini pottidesse, kastidesse ja väiksematele rõdudele. Sellised taimed võivad moodustada küllaltki rikkaliku saagi ka siis, kui neil ei ole kasutada suurt peenart või kasvuhoonet.
Rõdul kasvatades tuleb aga arvestada, et potis kuivab muld kiiremini kui avamaal. Kuumal ja päikesepaistelisel perioodil võivad taimed vajada kastmist sagedamini. Samuti peaks kasvunõul olema piisav maht, et juurtel jätkuks arenguruumi.
Kui rõdu saab mitu tundi otsest päikesevalgust, võivad tomatid seal väga hästi kasvada. Seevastu pidevalt varjus olev asukoht võib saagikust vähendada. Seetõttu tasub enne seemnete valimist hinnata ka rõdu suunda ja valgustingimusi.
Vilja suurus ei määra ainult välimust
Sobiva sordi valimisel tasub mõelda ka sellele, kuidas saaki hiljem kasutatakse. Väikeseviljalised sordid, näiteks kirss-tomatid, sobivad hästi värskelt söömiseks, salatitesse ja suupisteteks. Neid hinnatakse sageli magusa maitse ning rohke viljemise tõttu.
Keskmise suurusega klassikalised tomatid on mitmekülgsed ja sobivad nii võileivale, salatisse kui ka igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Suured ja lihakad viljad võivad olla eriti head värskelt söömiseks või roogades, kus soovitakse palju viljaliha.
Samuti leidub piklikke ja tihkema viljalihaga sorte, mida eelistatakse sageli kastmete, püree või hoidiste valmistamisel. Kui eesmärk on kasvatada tomateid just töötlemiseks, tasub seda sordi valikul arvesse võtta.
Keset suurt valikut ei ole tomat seega lihtsalt üks kindlate omadustega köögivili. Sordid võivad üksteisest märgatavalt erineda ning just need erinevused määravad, kas taim sobib paremini kasvuhoonesse, avamaale, rõdule või kindla kasutusotstarbe jaoks.
Valmimisaeg mõjutab kogu saagiperioodi
Üks olulisemaid näitajaid seemnete valimisel on valmimisaeg. Varajased sordid annavad saaki kiiremini ning sobivad hästi neile, kes soovivad esimesi tomateid võimalikult vara. Keskmise valmimisajaga sordid võivad pakkuda saaki suve keskpaigast edasi, hilisemad sordid aga pikendada korjeperioodi sügise suunas.
Hea lahendus võib olla mitme erineva valmimisajaga sordi kombineerimine. Kui kasvatada ainult ühte sorti, võib suurem osa viljadest valmida üsna lühikese aja jooksul. Mitut sorti kasvatades jaotub saak pikemale perioodile.
Eriti kasvuhoones võib selline kombinatsioon olla praktiline. Varajased sordid alustavad saagiga varem, samal ajal kui teised taimed jätkavad viljumist ka hiljem. Nii ei pea kogu saaki korraga kasutama või töötlema.
Seemnest tugeva taimeni
Tomateid kasvatatakse tavaliselt ette. Seemned külvatakse pottidesse või külvikasti ning noortele taimedele antakse enne lõplikule kasvukohale istutamist aega tugevaks areneda. Idanemise ja taimede arengu ajal on oluline piisav valgus ja sobiv temperatuur.
Liiga vara külvatud taimed võivad kevadeks muutuda liiga suureks ning hakata valguse puuduses välja venima. Seetõttu tuleb külviaega planeerides arvestada sellega, millal on võimalik taimed kasvuhoonesse või avamaale istutada.
Kasvukohale viidud tomatid vajavad toitainerikast mulda. Enne istutamist võib mulda parandada komposti või muu sobiva orgaanilise väetisega. Kasvu jooksul tuleb taimi regulaarselt kasta ning vajaduse järgi väetada.
Kõrgekasvulistel sortidel eemaldatakse sageli ka üleliigseid külgvõrseid, et taim ei muutuks liiga tihedaks ja suunaks rohkem jõudu viljade kasvatamisele. Hooldusviis sõltub siiski sordist, mistõttu tasub järgida konkreetse seemnepakendi juhiseid.
Parim valik sõltub kasvukohast ja eesmärgist
Tomatisorti ei tasu valida ainult vilja foto või suuruse järgi. Kasvuhoone jaoks võib sobida kõrgem ja pikema saagiperioodiga sort, avamaal on sageli eeliseks varajasem valmimine ning rõdul kompaktne kasvukuju.
Samuti tasub mõelda sellele, kas tomateid süüakse peamiselt värskelt, lisatakse salatitesse või soovitakse neist teha kastmeid ja hoidiseid. Kui ruumi on piisavalt, annab mitme eri tüüpi sordi kasvatamine võimaluse võrrelda nende maitset, saagikust ja kasvukäitumist.
Õnnestunud tomatikasvatus algab seega juba seemne valikust. Kui sort vastab kasvukoha tingimustele, taim saab piisavalt päikest, vett ja toitaineid ning teda hooldatakse korrapäraselt, on tugevate taimede ja hea saagi saamise võimalused märksa suuremad. Kõige sobivam sort ei ole tingimata kõige suuremate viljadega või kõige populaarsem, vaid see, mis sobib konkreetse aia, kasvuhoone või rõdu tingimustega.
