Elatise küsimus on üks keerulisemaid ja emotsionaalselt kurnavamaid teemasid, millega lahkuläinud vanemad silmitsi seisavad. Olukord muutub eriti pingeliseks siis, kui isa, kellelt elatist oodatakse, on jäänud töötuks. Tekib palju küsimusi: kas töötus vabastab lapsele raha maksmise kohustusest? Mida teha, kui sissetulekuid ei ole? Kuidas tagada lapse heaolu, kui teine vanem väidab, et tal puuduvad vahendid panustamiseks? Selles artiklis käsitleme põhjalikult kõiki õiguslikke ja praktilisi aspekte, mis on seotud elatisrahaga olukorras, kus kohustatud vanem on töötu, ning anname juhiseid, kuidas sellises keerulises olukorras toime tulla.
Kas töötu peab maksma elatist?
Paljud eksivad arvamuses, et töötu ei pea elatist maksma. Eestis kehtib põhimõte, et lapse ülalpidamiskohustus on igal vanemal sõltumata tema tööhõive staatusest. Seadusandlus on siinkohal väga selge: lapse vajadused ei kao kuhugi ka siis, kui lapse isa on kaotanud töö. Elatise maksmise kohustus ei ole seotud otseselt vaid töötasuga, vaid vanema võimega panustada lapse ülalpidamisse.
Kui isa jääb töötuks, ei tähenda see automaatselt, et ta vabaneb elatise maksmisest. Küll aga võib töötus olla üheks asjaoluks, mille põhjal saab kohtu kaudu taotleda elatise suuruse muutmist. Kuni kohus ei ole elatise summat vähendanud või kuni ei ole saavutatud uut kirjalikku kokkulepet, kehtib varasem kohtuotsus või kokkulepe edasi.
Oluline on mõista, et seaduse järgi peab elatis tagama lapsele normaalsed elutingimused. Kui isal puudub sissetulek, peab ta ikkagi otsima võimalusi lapse toetamiseks, olgu selleks siis uue töökoha leidmine, sotsiaaltoetuste taotlemine või varade kasutamine. Kohus eeldab, et töövõimeline inimene teeb pingutusi sissetuleku teenimiseks.
Riiklik miinimumelatis ja töötus
Varasemalt kehtis Eestis fikseeritud miinimumelatis, mis oli seotud alampalgaga. Tänapäeval on süsteem muutunud ning elatise suurus arvutatakse välja vastavalt lapse vajadustele ja vanemate majanduslikele võimalustele. See tähendab, et iga juhtumit vaadatakse individuaalselt.
Kui isa on töötu, ei pruugi ta olla vabastatud elatise maksmisest, kuid kohtunik võib arvestada tema majanduslikku olukorda. Kui isa suudab tõestada, et ta on teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks, kuid majanduslik seis on objektiivselt keeruline, võib kohus määrata elatise suuruseks väiksema summa. Siiski peab arvestama, et elatise alampiir on seotud elatusmiinimumiga, mis tagab lapse baasvajaduste rahuldamise.
Kuidas toimida, kui isa on töötu?
Esimene ja kõige tähtsam samm on avatud suhtlus. Kui isa teatab, et on kaotanud töö, proovige esmalt olukord omavahel läbi rääkida. Võib-olla on võimalik ajutiselt kokku leppida väiksemas summas või graafikus, kuni ta leiab uue töö. Need kokkulepped tuleks kindlasti vormistada kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidlusi.
Juhul kui kokkuleppele ei jõuta või kui isa keeldub koostööst, on teil järgmised võimalused:
- Kohtuväline lahendus: Pöörduge peremeditsiooni. See aitab hoida suhteid neutraalsena ja leida lapse huvides parim lahendus ilma kohtuta.
- Kohtusse pöördumine: Kui isa keeldub maksmast, peate esitama hagiavalduse kohtusse. Kohtumenetluses peab isa tõendama oma sissetulekute puudumist ja põhjendama, miks ta ei saa elatist maksta.
- Elatisabi: Kui isa ei maksa elatist, on võimalik taotleda riiklikku elatisabi. Sotsiaalkindlustusamet maksab lapsele elatisabi, kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist võlgnikult kätte saada.
Milliseid tõendeid on vaja kohtus?
Kui asi jõuab kohtusse, on mõlemal poolel kohustus esitada tõendeid oma majandusliku olukorra kohta. Kui isa väidab, et on töötu, peab ta esitama:
- Dokumendid töötuks registreerimise kohta Töötukassas.
- Tõendid selle kohta, kas ta saab töötuskindlustushüvitist või muid toetusi.
- Avalduse koos selgitustega, miks ta on töötu ja milliseid samme ta on astunud uue töö leidmiseks (nt tööotsingute ajalugu, saadetud CV-d).
- Ülevaate oma igakuistest elamiskuludest.
Teie kui elatise saaja poolel on vaja esitada lapse igakuised kulud. Olge hoolikad ja fikseerige kõik lapsele tehtavad kulutused: toit, riided, trennid, huviringid, ravimid, lasteaia või kooli tasud jne. See aitab kohtul saada selge pildi, kui palju laps reaalselt igakuiselt vajab.
Mida teha, kui isa on “teadlikult töötu”?
Eestis esineb kahjuks olukordi, kus kohustatud vanem läheb meelega töötu staatuse peale või töötab “mustalt”, et elatise maksmisest kõrvale hoida. Kui teil on kahtlus, et isa varjab oma sissetulekuid, on kohtul õigus nõuda sissetulekute tõendamist ning hinnata vanema töövõimet ja võimalikku sissetulekut.
Kohus võib lähtuda eeldusest, et töövõimelisel inimesel on võimekus teenida vähemalt miinimumpalka. Kui isa ei suuda tõestada, et ta on tõesti töötu ja aktiivselt tööd otsimas, võib kohus määrata elatise, lähtudes keskmisest palgast või eeldatavast sissetulekust, hoolimata sellest, et ta ametlikult tulu ei teeni.
Riiklik elatisabi ja võlgnevused
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, kuid isa seda ei maksa, muutub võlgnevus täitedokumendiks. Tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur alustab täitemenetlust, mille raames saab arestida isa pangakontod, nõuda sisse võlgnevust varade müügist või palgast.
Samal ajal on lapsel õigus saada riiklikku elatisabi. Sotsiaalkindlustusamet maksab seda juhul, kui elatise võlgnevus on tekkinud ja täitemenetlus on pooleli. Riiklik elatisabi on mõeldud lapse elukvaliteedi säilitamiseks ajal, mil teine vanem oma kohustusi ei täida. Pärast väljamakseid hakkab riik ise seda summat võlgnikult sisse nõudma, mis tähendab, et võlgniku jaoks tekib võlgnevus riigi ees, mis on veelgi rangemalt reguleeritud.
Levinud küsimused ja vastused
Kas ma saan elatist vähendada, kui jäin töötuks?
Jah, kui teie majanduslik olukord on märkimisväärselt halvenenud, saate esitada kohtule hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohus hindab olukorda uuesti ja võib otsustada elatist vähendada.
Kui kaua peab töötu isa elatist maksma?
Elatise maksmise kohustus kestab üldjuhul lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on kohustus maksta elatist kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.
Mida teha, kui isa elab teises riigis ja on seal töötu?
Elatise nõudmine teisest riigist on keerukam, kuid võimalik. Euroopa Liidu piires kehtivad ühtsed reeglid, mis lihtsustavad kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Soovitame pöörduda Justiitsministeeriumi või õigusnõustaja poole, et saada täpsemat infot rahvusvahelise elatise nõudmise kohta.
Kas isa võib elatist maksta asjades (riided, toit), mitte rahas?
Seaduse järgi peab elatis olema rahaline. Teine vanem võib küll panustada lapsele asjade ostmisega, kuid see ei vabasta teda rahalisest elatisest, välja arvatud juhul, kui te olete selles omavahel kokku leppinud ja see on fikseeritud kirjalikult.
Kas töötuskindlustushüvitisest võetakse elatist maha?
Jah, töötuskindlustushüvitis on sissetulek, millest saab kohtutäitur elatist kinni pidada. See kuulub nende tulude hulka, millelt saab elatist välja nõuda.
Toimetulek psühholoogilise ja rahalise pingega
Lisaks juriidilistele küsimustele on oluline märgata ka iseenda ja lapse vaimset tervist. Rahalised raskused tekitavad palju stressi. Ärge jätke ennast üksi. Kui olukord on keeruline, otsige abi kohalikust omavalitsusest, sotsiaaltöötajatelt või psühholoogilt. Laps vajab stabiilset keskkonda ja vanema tuge, ning tihti on kõige suurem viga kanda vanemate vahelised vaidlused lapse ette. Püüdke hoida lapse huvid esikohal, sest tema vajadused ei sõltu sellest, kes on süüdi raha puudumises. Otsige võimalusi oma sissetulekute planeerimiseks ja kasutage kõiki riiklikke toetusi, mis on mõeldud üksikvanematele või vähekindlustatud peredele.
Pidage meeles, et seadus on loodud lapse kaitseks. Isegi kui isa on töötu, on tema kohustus teha pingutusi, et panustada oma lapse tulevikku. Olge järjekindel, dokumenteerige kõik vestlused ja sündmused ning vajadusel küsige professionaalset õigusabi, et tagada lapsele vajalik materiaalne kindlustunne.
