Õppepuhkus on täiskasvanud õppijale loodud oluline tugimeede, mis võimaldab ühitada tööelu ja enesearendamise. Paljude töötajate jaoks on aga segadusttekitav küsimus, kuidas õppepuhkusel viibitud aega rahaliselt hüvitatakse ning kes täpselt selle eest maksab. Eesti tööõiguses reguleerib seda teemat täiskasvanute koolituse seadus, mis seab raamid nii töötaja õigustele kui ka tööandja kohustustele. Selles artiklis selgitame põhjalikult lahti õppepuhkuse hüvitamise põhimõtted, arvutusmeetodid ja praktilised nüansid, mida peab teadma iga õppiv töötaja.
Mis on õppepuhkus ja kellel on sellele õigus?
Õppepuhkus on tasustatud või tasustamata puhkus, mida tööandja on kohustatud töötajale andma tasemeõppes osalemiseks või täienduskoolitusteks. Oluline on mõista, et õppepuhkus ei ole lihtsalt lisapuhkusepäevad, vaid see on mõeldud õppetööga seotud kohustuste täitmiseks. Õppepuhkust on õigus taotleda kõigil töötajatel, kes soovivad omandada haridust või läbida koolitusi, mis toetavad nende professionaalset arengut.
Õppepuhkust antakse kalendriaasta jooksul kuni 30 kalendripäeva. Seejuures on oluline silmas pidada, et 30-päevane limiit kehtib kogu kalendriaasta kohta, mitte õppeaasta kohta. Kui töötaja on võtnud osa puhkusepäevi ühes ettevõttes, siis teise tööandja juurde tööle asudes ei teki tal uut 30-päevast õigust, vaid tuleb arvestada juba kasutatutega. Siiski on praktikas sageli keeruline kontrollida varasemat kasutust, kuid ausa asjaajamise huvides peaks töötaja tööandjat teavitama.
Kes maksab õppepuhkuse eest?
Õppepuhkuse tasustamine on jaotatud vastavalt õppimise eesmärgile. Tööandja kohustus maksta töötajale õppepuhkuse ajal keskmist töötasu sõltub sellest, kas tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusega. Peamine reegel on järgmine:
- Tasemeõpe: Kui töötaja osaleb tasemeõppes (nt kutseõpe, rakenduskõrgharidus, magistriõpe), on tal õigus saada õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Nendest 30 päevast 20 päeva eest on tööandja kohustatud maksma keskmist töötasu. Ülejäänud 10 päeva on töötajal õigus võtta tasustamata puhkusena.
- Täienduskoolitus: Täienduskoolituse puhul on tööandjal kohustus anda õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas, kuid tööandjal ei ole seadusest tulenevat kohustust maksta selle aja eest töötasu. See tähendab, et täienduskoolituse puhul on õppepuhkus vaikimisi tasustamata, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.
Kokkuvõtlikult maksab õppepuhkuse eest tööandja, kuid seda ainult teatud piirides ja kindlatel tingimustel. Kui töötaja soovib võtta õppepuhkust üle seaduses sätestatud tasustatava piirmäära, siis ülejäänud päevad on tasustamata, välja arvatud juhul, kui töölepingus või kollektiivlepingus on kokku lepitud soodsamad tingimused.
Kuidas arvutatakse õppepuhkuse tasu?
Kui tegemist on tasustatava õppepuhkusega, arvutatakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”. Tasustamine käib analoogselt tavapärase põhipuhkuse tasu arvutamisega. See tähendab, et õppepuhkuse tasu aluseks on töötaja viimase kuue kuu jooksul teenitud töötasu.
Arvutamise sammud:
- Võetakse aluseks viimase kuue kuu jooksul teenitud töötasu.
- Sellesse summasse lisatakse kõik regulaarsed lisatasud ja preemiad, mis on seotud töötulemustega.
- Summa jagatakse kuue kuu töötatud päevade arvuga, et leida keskmine päevatasu.
- Saadud päevatasu korrutatakse õppepuhkuse päevade arvuga.
Oluline on tähele panna, et õppepuhkuse tasu makstakse välja proportsionaalselt ehk tavaliselt koos järgmise palgaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui töötaja soovib raha varem, peaks ta sellest tööandjaga kirjalikult kokku leppima.
Milliseid tõendeid peab töötaja esitama?
Selleks, et tööandja saaks õppepuhkust õigustatult anda ja vajadusel tasustada, peab töötaja esitama õppeasutuse väljastatud teatise. See dokument tõendab, et töötaja tõepoolest õpib ja osaleb õppetöös. Tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest, kui töötaja ei suuda tõestada õppimist.
Teatisel peaks olema märgitud õppeperiood, kursuse nimetus ja kinnitus õppes osalemise kohta. Oluline on esitada teatis tööandjale mõistliku aja jooksul enne puhkuse algust, et tööandja saaks tööprotsesse planeerida. Üldjuhul on soovitatav esitada puhkuseavaldus koos tõendiga vähemalt 14 päeva enne puhkuse algust.
Õppepuhkuse taotlemise praktiline protsess
Esiteks peab töötaja endale selgeks tegema, kas ta õpib tasemeõppes või täienduskoolitusel, kuna see määrab ära tasustamise ja puhkuse mahu. Teiseks tuleks koostada kirjalik avaldus, milles on välja toodud puhkuse täpsed kuupäevad. Kuna tööandja peab olema valmis töökoormuse jaotamiseks, on avatud suhtlus ja varajane teavitamine võtmetähtsusega.
Kui tööandja keeldub õppepuhkust andmast, peab selleks olema kaalukas põhjus. Tööandja ei saa lihtsalt keelduda, kui kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Keeldumiseks võib olla alus vaid juhul, kui õppepuhkuse andmine kahjustaks oluliselt ettevõtte majandustegevust. Sel juhul peab tööandja aga pakkuma välja alternatiivse aja või võimaluse puhkust osade kaupa kasutada.
Levinud eksiarvamused ja probleemkohad
Paljud töötajad arvavad ekslikult, et tööandja on kohustatud maksma kinni kõik 30 õppepuhkuse päeva. Nagu eespool mainitud, on tasustatud päevi tasemeõppe puhul 20 ja täienduskoolituse puhul 0. Samuti on levinud väärarusaam, et õppepuhkus on “lisapuhkus”, mida võib võtta mis tahes eesmärgil – tegelikult on see seotud just nimelt hariduse omandamisega.
Veel üks oluline punkt on see, et õppepuhkust saab kasutada ka kalendriaasta jooksul osade kaupa. See ei pea olema järjestikune 30-päevane periood. Paljud töötajad kasutavad seda mugavalt eksamite või sessioonide ajal, võttes vaba päeva vaid nendel hetkedel, mil tegelik õppetöö toimub.
Õppepuhkusega kaasnevad maksuküsimused
Õppepuhkuse tasu on maksustatud samamoodi nagu tavapärane töötasu. See tähendab, et sellelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Seega on töötaja kätte saadav summa väiksem kui brutoarvestus. Tööandja jaoks on õppepuhkuse tasu palgakuluks, millelt tuleb tasuda ka sotsiaalmaks. Siinkohal tasub meeles pidada, et erinevalt mõnedest teistest riikidest ei ole Eestis otsest riiklikku toetust, mis kompenseeriks tööandjale õppepuhkuse tasumist, seega jääb kulu täielikult tööandja kanda.
Korduma kippuvad küsimused
Alljärgnevalt vastame levinud küsimustele, mis võivad õppepuhkuse puhul tekkida:
Kas ma saan õppepuhkust võtta, kui töötan osalise tööajaga?
Jah, õppepuhkuse õigus on kõigil töötajatel sõltumata töökoormusest. Õppepuhkuse päevade arv (30 päeva) on sama kõigile, kuid tasustamise puhul arvutatakse summa vastavalt konkreetse töötaja keskmisele töötasule.
Mis juhtub, kui ma ei kasuta kõiki 30 päeva ära?
Õppepuhkuse päevi ei saa üle kanda järgmisesse kalendriaastasse. Kui sa neid jooksval aastal ei kasuta, siis õigus nendeks päevadeks aegub. Seega tasub õpingute planeerimisel silmas pidada jooksva kalendriaasta piire.
Kas tööandja võib mind vallandada, kui ma võtan õppepuhkust?
Õppepuhkuse kasutamine ei ole seaduslik alus töölepingu lõpetamiseks. Kui tööandja vallandab töötaja õppepuhkuse võtmise tõttu, on tegemist tööõiguse rikkumisega ning töötajal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Kas mul on õigus õppepuhkusele, kui mu õpingud ei ole seotud minu praeguse tööga?
Seadus ei nõua, et tasemeõpe peab olema otseselt seotud tööga. Küll aga peab tööandja andma õppepuhkust ka juhul, kui eriala pole seotud sinu igapäevaste tööülesannetega. Täienduskoolituse puhul on olukord vabam ja sõltub tihti tööandja ja töötaja kokkuleppest.
Kuidas mõjutab õppepuhkus minu tavapäraseid puhkusepäevi?
Õppepuhkus on eraldiseisev puhkuseliik. See ei vähenda ega asenda sinu põhipuhkuse päevi, mida sul on õigus saada 28 kalendripäeva aastas. Need on kaks erinevat hüve, mida saab kasutada paralleelselt.
Õppepuhkuse planeerimine ja tööandjaga suhtlemine
Edukas õppepuhkuse kasutamine algab varajasest planeerimisest. Isegi kui seadus annab sulle õiguse puhkust taotleda, on hea tava sellest tööandjat informeerida juba õppeaasta alguses või niipea, kui eksamiplaanid selguvad. Mida varem teavitad, seda vähem tekitad oma äraolekuga probleeme meeskonna töökorralduses.
Samuti on oluline meeles pidada, et õppepuhkuse eesmärk on toetada sinu arengut. See on investeering sinu tulevikku. Tööandjad hindavad töötajaid, kes soovivad õppida ja areneda, seega võib õppepuhkuse teema tõstatamine kaasa tuua ka soodsamad kokkulepped. Mõned tööandjad on valmis toetama õppimist ka kaugemal, kui seadusega ette nähtud – näiteks võimaldades täiendavat tasustatud vaba aega või osalist õppemaksu hüvitamist. Sellised kokkulepped tasub alati kirjalikult fikseerida töölepingu lisana või eraldi kokkuleppena.
Kokkuvõttes on õppepuhkus vajalik instrument, mis nõuab mõlema osapoole koostööd. Kui tead oma õigusi, esitad dokumendid korrektselt ja suhtled tööandjaga avatult, on õppepuhkuse taotlemine lihtne ja konfliktivaba protsess, mis aitab sul jõuda oma hariduseesmärkideni, ilma et peaksid muretsema oma sissetuleku pärast.
