Iga autoomanik seisab varem või hiljem tankuri ees küsimuse ees, milline kütus on tema sõiduki jaoks tegelikult kõige sobivam. Kuigi pealtnäha võib tunduda, et bensiin on lihtsalt bensiin ja diisel on lihtsalt diisel, peidab kaasaegne autotehnika endas palju nüansse, mille eiramine võib viia ootamatute ja väga kulukate remondiarveteni. Valesti valitud kütus ei pruugi küll kohe mootorit hävitada, kuid pikemas perspektiivis põhjustab see ladestuste teket, kütusesüsteemi tõrkeid ja mootori jõudluse märgatavat langust. Selles juhendis vaatame lähemalt, mida peaksid autojuhid teadma, et oma sõidukit parimal võimalikul viisil toita.
Oktanaarv ja selle tegelik tähendus
Kõige levinum eksiarvamus on seotud bensiini oktanaarvuga, mida tähistatakse numbritega nagu 95 või 98. Paljud autojuhid arvavad ekslikult, et kõrgem oktanaarv tähendab alati puhtamat või võimsamat kütust, mis “puhastab” mootorit. Tegelikkuses on oktanaarv aga hoopis näitaja, mis kirjeldab kütuse vastupidavust kontrollimatule isesüttimisele ehk detoneerimisele.
Detoneerimine tekib siis, kui kütusesegu süttib silindris enneaegselt, tekitades mootoris iseloomuliku metalset klõbinat. See on mootorile äärmiselt kahjulik, kuna tekitab ebanormaalselt kõrget survet ja temperatuuri. Kui auto tootja on ette näinud, et sõiduk peab kasutama 95-oktaanilist bensiini, siis on selle mootor projekteeritud just sellise põlemiskiiruse ja kompressiooniga. 98-oktaanilise bensiini kasutamine 95-le mõeldud mootoris ei anna enamasti mingit märgatavat võimsuse kasvu, sest mootori juhtplokk (ECU) ei ole programmeeritud seda kõrgemat vastupidavust ära kasutama.
Siiski on erandeid. Kui sõidate vana autoga või kui mootor on muutunud “tundlikuks” ja kipub kiirendamisel klõbisema, võib kõrgema oktanaarvuga kütus aidata vältida detoneerimist ja säästa seeläbi mootorit. Uute, turboülelaadimisega autode puhul aga soovitame alati järgida rangelt tootja nõudeid, sest nende mootorite surveaste on sageli nii täpselt timmitud, et vale kütus võib kiiresti viia kolbide või klappide purunemiseni.
Diislikütus ja talvine külmakindlus
Diiselmootoriga autode omanike jaoks on kõige kriitilisemaks küsimuseks kütuse külmakindlus. Eesti kliimas, kus temperatuurid võivad talvel langeda alla kahekümne miinuskraadi, on diislikütuse voolavus elutähtis. Diislikütuse koostises on parafiinid, mis hakkavad madalatel temperatuuridel kristalliseeruma, muutes kütuse häguseks ja lõpuks geeljaks.
Geeljaks muutunud kütus ummistab kütusefiltri ja ei pääse enam mootorisse, mis tähendab, et auto lihtsalt ei käivitu. Seetõttu jagatakse diislikütust vastavalt aastaajale:
-
Suvine diislikütus: Mõeldud kasutamiseks soojal ajal, ei talu külma ja võib kristalliseeruda juba paari miinuskraadi juures.
Üleminekuperioodi kütus: Mõeldud sügisesse ja kevadesse, kannatab mõningast külma.
Talvine diislikütus: Sisaldab lisaaineid, mis takistavad parafiinide moodustumist ja võimaldavad autol käivituda ka väga külmade ilmadega.
Eksperdid soovitavad talve saabudes tankida vaid tuntud tanklakettide juures, kes pakuvad sertifitseeritud talvist kütust. Samuti on hea mõte hoida kütusepaak talvel võimalikult täis – see vähendab kondensvee teket paagis, mis võib samuti külmuda ja tekitada tõsiseid probleeme kütusesüsteemile.
Biokütuste lisandid ja nende mõju vanematele autodele
Viimastel aastatel on Euroopa Liidu keskkonnanõuete tõttu kütustesse lisatud üha enam biokomponentide osakaalu. Bensiinile lisatav etanool (tähistused E5, E10) ja diislile lisatav biodiisel (tähistus B7) on mõeldud süsiniku jalajälje vähendamiseks. Siiski ei ole kõik vanemad mootorid nendele lisanditele kohandatud.
Etanool on keemiliselt agressiivne materjal, mis võib aja jooksul lagundada vanemat tüüpi kummivoolikuid, tihendeid ja teatud metallisulameid, mida kasutati autodes enne 2000-ndate keskpaika. Kui sõidate vanema autoga, on oluline kontrollida kasutusjuhendist, kas auto talub E10 bensiini. Kui tootja seda ei soovita, tasub eelistada kõrgema oktanaarvuga bensiini või otsida tanklaid, mis pakuvad endiselt madalama etanoolisisaldusega kütust.
Biodiisli puhul on probleemiks selle omadus siduda vett ja soodustada bakterite kasvu kütusepaagis. Pikalt seisnud auto puhul võib biodiisel kütusepaagis muutuda, tekitades setet, mis ummistab pihustid. Kui teate, et auto seisab pikemat aega, on soovitatav kasutada “premium” kütuseid, mis on tihti biokomponentide vabad või sisaldavad puhastavaid lisandeid.
Kütuse lisandid: kas need on vajalikud?
Paljud tanklad pakuvad lisaks tavakütusele ka “Premium” või “Additivated” kütuseid. Kas nende eest tasub rohkem maksta? Üldjuhul sisaldavad need kütused täiendavaid puhastusaineid, mis aitavad eemaldada põlemiskambrist, sisselaskeklappidelt ja pihustitelt süsiniku ladestusi ehk nõge.
Kaasaegsetes otsepritsega bensiinimootorites on pihustid väga täpsed ja tundlikud ka kõige väiksemate sadestuste suhtes. Aja jooksul võivad need ummistuda, mis halvendab kütuse pihustamist, tõstab kütusekulu ja võib põhjustada mootori töös ebaühtlust. Regulaarne “premium” kütuse kasutamine (näiteks igal kolmandal-neljandal tankimisel) võib aidata hoida mootori süsteemi puhtana ilma vajaduseta kasutada eraldi kütuselisandeid.
Siiski tuleb suhtuda ettevaatusega igasugustesse pudelitesse müüdavatesse “imevahenditesse”, mida valatakse otse paaki. Mõned neist on tõepoolest kasulikud, kuid teised võivad sisaldada lahusteid, mis teevad rohkem kahju kui kasu. Kui otsustate lisandeid kasutada, valige vaid tunnustatud autokeemia tootjate tooteid ja järgige täpselt doseerimisjuhendit.
Kuidas vältida valesti tankimise ohtu?
Kuigi diisel- ja bensiinipüstolite suurused on enamasti erinevad, juhtub siiski aeg-ajalt, et autojuht valab valesse paaki vale kütust. Eriti ohtlik on bensiini sattumine diiselmootorisse, kuna diislikütus toimib ühtlasi ka kõrgsurvepumba ja pihustite määrdeainena. Bensiin peseb selle õlise kihi maha, mis viib metall-metalli vastu hõõrdumiseni ja võib lõhkuda kogu kütusesüsteemi mõne minutiga.
Kui avastate vea enne auto käivitamist, on olukord lahendatav. Ärge keerake süüdet sisse, sest juba süüte sisselülitamine võib aktiveerida kütusepumba ja ajada vale kütuse süsteemi laiali. Kõige õigem tegevus on lasta auto treileriga töökotta ja lasta paak tühjendada ning puhastada. Kui olete aga juba autoga sõitma hakanud ja tunnete, et mootor hakkab tõrkuma, peatuge koheselt ja lülitage mootor välja. Remont pärast vale kütusega sõitmist on reeglina väga kallis ja võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.
Korduma kippuvad küsimused kütusevaliku kohta
Kas ma võin segada erinevate tanklakettide kütuseid?
Jah, erinevate tanklate kütused vastavad Euroopa Liidu ühtsetele standarditele ja neid võib omavahel segada. Probleeme ei teki, kui tankida ühes kohas 95-t ja järgmisel korral teises kohas 95-t.
Kas E10 bensiini kasutamine rikub mu mootori?
Kui teie auto on toodetud pärast 2011. aastat, on see reeglina ehitatud taluma E10 bensiini. Vanemate autode puhul tuleks kontrollida kasutusjuhendit või tootja veebilehte, et veenduda kütusesüsteemi vastupidavuses etanoolile.
Miks minu auto kütusekulu on suurem, kui kasutan odavamat kütust?
Mõnikord võib odavam kütus sisaldada vähem energiat või puuduvad sellest lisandid, mis optimeerivad põlemisprotsessi. Siiski on sagedamini põhjuseks sõidustiil või tehniline seisukord, mitte kütus ise. Kui märkate märgatavat vahet, võite proovida mõnda aega kasutada kvaliteetsemat “premium” kütust ja jälgida, kas kulu stabiliseerub.
Kui kaua võib kütus paagis seista enne, kui see rikneb?
Bensiin kipub riknema 3–6 kuu jooksul, eriti kui see sisaldab etanooli, mis seob niiskust. Diislikütus võib seista kauem, kuid ka see võib muutuda, kui paagis on temperatuurikõikumistest tekkinud kondensvesi. Pikaks seismiseks on soovitatav paak täita kütusega “pilgeni”, et vähendada õhu hulka paagis ja vältida kondensaadi teket.
Kas oktaaniarvu tõstjad on ohutud?
Turul on palju tooteid, mis lubavad oktaaniarvu tõsta. Need võivad aidata võistlusautode puhul, kuid igapäevasõidukites on nende kasutamine harva vajalik. Vale doseerimine võib süüteküünlaid kahjustada ja jätta põlemiskambrisse ladestusi.
Tehniline hooldus ja kütusekulu optimeerimine
Lisaks õige kütuse valimisele sõltub mootori tervis ja kütusekulu suuresti auto regulaarsest hooldusest. Isegi parim 98-oktaaniline bensiin ei aita, kui teie auto õhufilter on ummistunud või süüteküünlad on ammu oma eluea lõpetanud. Õhufiltri ummistumine piirab mootori hingamist, mis sunnib juhtplokki kütusesegu rikastama, et säilitada soovitud jõudlust, mis omakorda tõstab kütusekulu.
Samuti on kriitiline kütusefiltri vahetus. Paljud autoomanikud unustavad kütusefiltri sootuks, arvates, et see on “igavene”. Tegelikkuses filtreerib see välja kõik mikroskoopilised osakesed, mis võivad tanklas kütuse sisse sattuda. Kui filter on ummistunud, peab kütusepump tegema oluliselt rohkem tööd, mis viib selle enneaegse kulumiseni. Regulaarne hooldus, mis sisaldab kõikide filtrite ja vedelike vahetust vastavalt tootja graafikule, on kõige tõhusam viis säästa raha nii kütuse pealt kui ka tulevaste remonditööde arvelt.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et autotootjad on oma ala eksperdid. Kui kasutusjuhend ütleb, et teie autole sobib 95, siis see ongi optimaalne valik. Kõik lisakulu, mida teete “kõrgema klassi” kütustele, peaks olema põhjendatud kas konkreetse mootori eripära või sõidukvaliteedi vajadusega, mitte lootusega, et odavast autost saab üleöö sportauto. Hoolikas suhtumine tankimisse ja regulaarne hooldus on parim kingitus, mida saate oma sõidukile teha.
